Töö eesmärgiks oli uurida tätoveeringute ajalugu - nende päritolu, tähendus ja otstarve ning levik. Uurida, miks tätoveeriti mehi ja naisi, mida see süboliseeris, kuidas tätoveeriti ja kuidas tätoveerimisse ja maalingutesse suhtuti ning kes viis tätoveerimis rituaale läbi enne ja nüüd. Töö käigus avanes võimalus ka ise tätoveering teha ja kogeda seda protsessi. Vaatluse all olid SL Õhtuleht (SLÕ), tätoveerimist käsitlevad interneti leheküljed, tattoo salongide leheküljed ( nt. Samael Tattoo). 1.Ajalugu Sõna „tattoo“ on pärit tahhitikeelsest sõnast tatau ning tähendab „haavu lööma“. Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Tätoveeringute ajalugu ulatub iidsesse Egiptusesse. Arheoloogid on leidnud neli tuhat aastat vanu muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud jooned ja täpid. Arvatakse, et selline muster ja tätoveeringukunst üldse on üle võetud nuubialastelt
äratundmatuseni, torkab läbi ja põletab, armistab ja väänab ning talub vabatahtlikult ja isegi teatud uhkusega seda valu, mis keha sellise kohtlemisega kaasneb. Selle valu mõttekus seatakse harva kahtluse alla, kuigi valu ei ole üldjuhul eesmärk omaette. 1.Tätoveeringutest 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu 3 Kahjuks me ei tea, kust tätoveerimine pärit on või millal see algas, sest enamikku kehakunsti vorme käsitlevad ajaloolised ja arheoloogilised allikad on ebatäielikud. Kuigi skelett võib olla säilinud kümneid tuhandeid aastaid fossiilsetes vormides, säilib inimese nahk vaid tahtliku või juhusliku mumifitseerumise korral. Arvestades vajamineva tehnika lihtsust ning arvukaid tõendeid tätoveerimisest üksteisest kaugel asuvais paikades, siis tõenäoliselt arenes tätoveerimiskunst iseseisvalt paljudes erinevates kohtades