Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid.
Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist
ümberkirjutatud jutte. Kindel koht maarahva kalendris oli päevapoliitilistel ja ajaloo-
alastel kirjutistel. Kõrvuti tähtsamate kodu- ja väismaa sündmustega teavitati lugejaid
ka kunagistest ristisõdadest, türklaste tungimisest Euroopasse, tatartlaste eluviisidest
ning paljust muust (Laur, 2003).
Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737
Urvaste pastor Johann Christian Queandt. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised
sellelaadsed väljaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva
harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre, 2000).
10
Rahvavalgustus
Rahvavalgustuse üheks eesmärgiks oli äratada huvi lugemise vastu. Talurahva senise