alustatud juba 15. sajandil. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõdades. 1565. aastal jagati kogu riik opritšninaks ja žemštšinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritšnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritšnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava kuue tuhande mehelise opritšnikute maleva, miss hoidis kogu riiki hirmu all. 1570. aasta talvel opritšnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle neljakümne tuhande inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee katlasse.Pärast krimmitatarlaste rünnakut ja Moskva mahapõletamist 1572. aastal
Levisid legendid, et mongoli vägede eesotsas on ka kristlikke kuningaid. Tundus, et miski ei suuda Euroopat päästa. Päästis suurkhaan Ugedei surm, kelle surmast kuuldes Batu -khaan pöördus tagasi, et võimu pärast võidelda. Venemaa allajäämise põhjused ka Vene ühiskonnas ja korralduses. Vene vürstiriikide vahel puudus igasugune koostöö, jõudude koordineerimine, Igaüks sõdis omaette. Sõjatehnika puudulik (mongolil hea luure, Vene luurest pole midagi väga teada va Kiievis tatarlastelt pressiti andmeid välja). Vene kroonikates kirjas, et kõik löödi maha aga seda ei saa tõena võtta. 1238 Vladimiri vallutus (Uspenski katedraali hävitus). 1239 Vene kroonika, et Suurvürst Juri maetakse Uspenski katedraali ümber. 1239 algul Jaroslav sõjaretkel Kamenetsi vürsti vastu Smolenski vastu ja võidab. Leedulaste väge ka võitis. Ja paneb oma poja valitsema. Georg Fennel kirjutanud vene kriisist 12.-13. sajandil.
aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning nõudis erakorralisi volitusi. 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritsnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava 6000-mehelise opritsnikute maleva, kes hoidis kogu riiki hirmu all. Varem võimuladvikusse kuulunud pagesid repressioonide hirmus välismaale, mis andis adekvaatsuse kaotanud tsaarile kinnitust ümberringi valitsevast reetmisest. 1570. aasta talvel opritsnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle 40 tuhande inimese.
annaabi.ee 
