* Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju * Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi * Tema elas krge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Tema vtab endale ka keisritiitli (tsaar) * Abiellub he Btsantsi keisrisuguvssa kuuluva daamiga * Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks * Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustd * Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
a. Wannsee sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse. Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe 1938 september c. Tsehhoslovakkia okupeerimine saksamaa poolt 1938 september d
· Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju · Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi · Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid · Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile · Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi · 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi · 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele · Tema võtab endale ka keisritiitli (tsaar) · Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga · Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks · Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd · Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml · See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga · Peakirikuks saab Uspenski katedraal · See matkib Vladimiri Uspenski katedraali · Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
makse koguda · Kõige paremini õnnestus see Moskva vürstidel · 14 sajandi viimasest veerandist hakkas Moskva teiste vürstiriikide seast esile tõusma · selle põhjuseks olid: o keskne asend o viljakad maad o Moskvasse ja selle ümbrusesse suurenes elanike sissevool teistest vürstiriikidest o Moskva vürstide harukordselt hea poliitikategemise oskus · Moskva tugevusele pani aluse Ivan Kalita · Esimest vastupanu tatarlastele osutas vürst Dimitri Tonskoi, kes Kulikovo väljal saavutas esimese võidu · Pärast Kuldhord uuesti kindlustas oma võimu · Uuele vene riigile alusepanijaks oli suurvürst Ivan III 1462-1505 · Peamine eesmärk oli Vene alade ühendamine Moskva ümber · Selleks kasutas absoluutselt kõiki vahendeid, alates kokkulepetest, kasutades tatarlaste sõjavägesid, kuni ise jõudu kasutades · Tema valitsemisaja lõpuks: o 1480 lõppes Mongoli-Tatari ike
Venemaa, kui see teda toetab. Vytautas sõlmis vaherahu Orduga ning suunas lahingud itta ja läks Krimmi. Eduka idapoliitika nimel oli ta nõus loovutama osa Leedust. Kokkuleppes Liivi Orduga lubas ta osa Zemaitiast. Zemaitias oli aadli osatähtsus väiksem ja domineerisid vabad ja jõukad talupojad. Hoidsid visamalt kinni paganlikust usust. Et saada endale tunnustust kui Leedu kuningale üritas meeldida ka Paavstile kuulutades tatarlastele esimese ristisõja, jõudes koos abiväega Ordust kuni Korskla jõeni. Selles lahingus sai Vytautas hävitavalt lüüa ja pidi naasema Leetu. Edaspidi Saksa Orduga komplitseeritud suhted. Ordu hakkas küll nõrgenema, kuigi näiteks 1393 suutis Gotlandi puhastada mereröövlitest. Vytautas allutas kindlamalt Leedule Smolenski vürstiriigi. Aastatel 1406-1409 kolm sõjakäiku Moskva vürstiriigi vastu sõlmides lõpuks rahu oma sugulase Vassili I
· Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju · Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi · Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid · Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile · Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi · 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi · 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele · Tema võtab endale ka keisritiitli (tsaar) · Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga · Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks · Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd · Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml · See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga · Peakirikuks saab Uspenski katedraal · See matkib Vladimiri Uspenski katedraali · Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
Väiksemate kohtade puhul teda, et ametis oli vaid üks. 1558.aastast alates hakatakse siin teenistusmõisad välja jagama. Maavaldus jääb tsaari omandusse. Maavaldus oli töötasu, palk. Kui tuleb vajadus minna sõjakäigule, siis tuleb maavaldajal minna. Ka linnakrunte on jaotatud teenistusmaadena. Kui alguses järgiti põhimõtet, et see maa oleks terviklik, siis mida aeg edasi, seda enam hakkas maa olema tükkidena. Teenistusmaid on jaotatud nii venelastele kui tatarlastele, samas ka mõned liivimaalased omandavad teenistusmaid. Talupoegade isiklikud õigused Vene võimu ajal suurenesid. Liikumisvabadus on suurenenud. Talupoegi on asunud linnadesse. Õigeusu kirik Vallutatud linnades hakati kohe rajama õigeusu kirikuid. Narva rajati 5 kirikut. Venelased ei vii läbi usulist propagandat. Kirikud on ette nähtud kohalikele venelastele, paljuski garnisoni kirikud. Samas see ei tähenda, et misjonäre siia ei jõudnud. Kagu-Eestis on teada misjonäre
mehed alluvad. Russov nim teda Liivimaa Hannibaliks, tp seal salgas nim hannibal rahvaks. 1577 a alguses osalevad ka tln kaitselahingutes, peamiselt kasut neid selleks, et nad ürit kustutada tln lastud sütepomme. Iga kustutatud pommi eest sai 3 marka. 1577 a oldi Tartu all, tartu eeslinnad rüüstati ning pandi põlema. Olid ka mitmel pool mujal. Schenkenbergi kohta on veel öeldud, et ta oli võrdlemisi julm 27 juuni 1579 on Schenkenbergi mehed Rakvere all. Jäädakse alla tatarlastele, kes võtavad vangi 59 meest ja Schenkenbergi enda. Rida langenuid sh Schenkenbergi vend Cristoph. Osa neist poodi kohe Rakveres üles, teised viidi Pihkvasse, kus oli tsaar ise. Ivo pakkus oma elu eest kolm vangis olnud tsaari bojaari. Ivan IV läheb 77 suvel isiklikult sõjaretkele, kuhu võtab kaasa Magnuse, sh mitmesugused mõisamehed. Lepitakse kokku, et Magnus võib vallutada võnnu. Kõik linnused, mis asuvad teisel pool Koiva jõge. Peale seda tuleb vene vägi Latgale
keeles. 47 Ajalugu Vene kroonikate andmeil korraldasid novgorodlased juba 12. sajandil sõjakäike Jugrasse. Rüüsteretked jätkusid ka järgnevatel sajanditel. 1265. aastast on teateid, et jugralased kuulusid Novgorodi maksuvõtupiirkonda. Mansidel olid sel ajal väikesed vürstkonnad eesotsas vürstidega, kelle juhtimisel osutati vastupanu nii läänest tulevatele venelastele kui ka lõunast pealesuruvaile tatarlastele, kes nad hiljem ka oma maksualusteks muutsid. On teateid, et Novgorodi vägi tungis 1364. aastal kuni Obi jõeni. Mansid tegid ka vasturünnakuid. 1455. aastal oli manside sõjakäik Vene võimu all olevasse Komisse, kus nad tapsid Permi piiskopi Gerassimi. 15. sajandi teisel poolel sagenesid venelaste sõjakäigud. Komi abivägede toetusel rüüstasid nad mansi maid 1465. ja 1467. aastal, mil mansi ülikud Kalpik ja Tetsik vangi võeti
Lisa 10.1 Biorelva ajalugu Esimesed teated biorelva kasutamise kohta Euroopas on pärit antiikajast. 184. aastal eKr lennutas Hannibal merelahingus Pärsia kuninga Eumenes II vastu viimase laevadele mürkmadudega täidetud potte. Et Hannibali vastased pidid võitlema kahe vaenlasega, kaotasid nad selle lahingu. Bioloogilised ründeained ei olnud tundmatud ka tatarlastele, kes 14. sa- jandil tänapäeva Ukraina linna Feodossija piirates lennutasid katapulti- dega üle linnamüüride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ- jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut. Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt biorelva indiaanlaste vastu
annaabi.ee 
