Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sakslasi, mustlasi, ukrainlasi, juute, tatarlasi jt. Majandus Rumeenia on vaene ja korrumpeerunud riik. Eksport on üle poole Rumeenia majandusest ja import natuke alla poole. Iseärasused Rumeenlased on kõik õigeusklikud. Rumeenia kultuuri on oma tegemistega jätnud tugeva jälje mustlased. Tänapäeval tuntakse Rumeeniat (ka Ungarit ja Bulgaariat) mustlastemaana. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Bukarest (10.09.2012) http://www.euroinfo.ee/index.php?cmd=go2&id=9#Rumeenia (10.09.2012)
Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8 % olid venelased, 31,9 % mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4 %, mordvalasi (333 112) 40,0 % ja tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest.
idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk- Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on
langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558-83) sõdima Vene vägede koosseisus mis asub tänase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi. Kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe
ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma
aastal. 15-64 aastaseid on võrdlemisi sama palju. 65 aastaseid ja vanemaid on samuti 2012. aastast vähemuses. Migratsioon a) 1990 1995 2000 2005 2010 2012 1 5 2 1 2 2 Migratsioonisaldo näitaja on suurim olnud 1995.aastal ning väikseim on olnud 1990 ja 2005.aastal. b) Venemaa föderatsioonis elab 79,8% venelasi, tatarlasi elab 3,8%, ukrainalasi on 2%, ,2% baskiirilasi, tsuvasilasi on 1,1% ja 12,1% muud rahvusest. c) Venemaa on üks peamisi väljarände riike. Kõige populaarsem kant sisserändajate jaoks venelastel on Harjumaaa, tunduvalt vähem kolib Ida-Virumaale. Ka Tartumaa on sisserändajate seas üsna populaarne. Venemaa sisseränne on väike, väljaränne ka suurem. Linnastumine a) Riigi rahvastikust elab 73% linnades. (2010) ja maailmas on sellega 68.kohal.
56 119 neist määratles end niidu-idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. Keel Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed.
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi. Elanike seisukohtade ja sõbralikkuse või vaenulikkuse analüüsimiseks tuleks esmalt
sissisõjast ajutiseks loobu ma. Sügiseks oli kogu Liivi maa mandriosa, välja arvatud Kura maa, Riia ja Tallinn, Vene vägede või mu all. 1578. aastal Ivo Schenkenberg jätkas o ma talupoegadega röövi mist ja põletamist vaenlase maaalal. 4. juunil rüüstas ja põletas paha Ivo Schenkenbergi lipkond koos P õltsamaa Rootsi sõjam e e stega põhja pool Emajõge asuva Tartu vene eeslinna. Juulis 1579 varitsesid Schenkenbergi sissid tatarlasi, kes olid Harju maal r öövretkel käinud ning Rakvere linnusesse varjunud. Ivo plaanis vaenlased linnusest v älja m e elitada, kuid te ma vend Christoffer Schenkenberg ni metas teda araks ning tor mas koos m õne m e he ga hulljulgelt linnuse peale, sundides teisi endale järgne ma. Rünnak ebaõnnestus, Christoffer langes ja Ivo koos 59 mehega võeti vangi. Osa vangivõetuist poodi, osadel õnnestus põgeneda ning Tallinna pääseda
LIIVI SÕDA (1558-1583) 1.MILLISED OLID LIIVI SÕJA PEAMISED PÕHJUSED? Huvi kaubandusteede vastu,Liivimaa riigid olid nõrgad, vene võimu ja maa-alade suurendamine, usulised põhjused. 2.MIKS LÄHTUS PEAMINE OHT LIIVIMAALE JUST IDA POOLT? Moskva võim tugevnes. Kaubandus- Eesti sadmad. Venelased kasutasid ära Vana-Liivmaa sõjalist nõrkust ning läänemereäärsete riikide lahkhelisid. Lisaks sõdis venelaste all ka palju tatarlasi. Kohalikud takistasid salakaubavedajaid. 3.MIS OLI TARTU MAKS? Venemaa poolt nõutud maks, selle tasumajätmist peetakse peetakse Liivi sõja peamiseks põhjuseks, see oli ainult ettekääne, et sõda alsutada. 4.MIKS OLID VENELASED SÕJA ALGUL VÄGA EDUKAD? Liivmaal oli palju vähem ressursse, kohalikud polnud sõjaks valmis, seega oli venelastel vaga suur eelis.Tegemis toli suure sõjaväega, kohalikud polnud valmis kaitsma, venelai teati kui väga julma rahvust. 5.KES OLI HERTSOG MAGNUS
esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena. · 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et maalasi metsadest üles otsida. · 1502 - Moskoviitide retk Tartu Piiskopkonda. · 1558-1582 - Moskoovia-Liivi sõda. · 1558 - Jaanuari lõpul tungib Moskva Tsaaririigi sõjavägi Tartu Piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Moskoovia abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja
vähenenud 654-le. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. 2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%
Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 10 156, tööealisi (vanuses 15-64) oli 45 069 ja pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS
Lätlased ? 0,4 5435 0, 5 sakslased, rootslased, lätlased ja 0, juudid. Lisaks nimetatuile elas Eestis Juudid 4566 0,4 4434 4 0, veel 45 rahvuse esindajaid, muuhulgas Teised ? 0,9 7381 6 Aasta Sünnid Surmad Loomulik iive tatarlasi, hiinlasi, jaapanlasi, Rändesaldo Koguiive brasiillasi, Elanikkonna rahvuslik koosseis Arvuline %o 1920 19 625 21 363 -1 738 19 281 17 543 16, 2
Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel eestlaste osakaal püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13% (Kuddo A. & Laas K. (2007). 3.4 Vanuseline koosseis Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15- aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (EE. 2007). Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 1564) 865 124 ehk 66,84% ning pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%.
ei andnud tsaar liivimaalastele kombekohaselt kättki. Kui veel selgus, et delegatsioonil pole
lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
Berke-khaani ja Levandi tatarlaste khaani Hulagu vahel. Sõja tõttu oli seal riskantne liikuda, iseäranis selles suunas kust vennad olid tulnud. Sestap arutlesid nad nõndaviisi:"Kuna me ei pääse oma kaupadega tagasi Konstantinoopolisse, mingem siis hommiku poole. Nii saame sealtkaudu ringiga koju tagasi.". Nad ületasid Tigrise jõe ja rändasid seitsekümmend päeva läbi kõrbe, kus nad ei leidnud eest ühtki linna ega küla, vaid üksnes tatarlasi oma telkidega, kes elatasid end kariloomadest.(3.) Sealt edasi jõudsid nad suurde ja ilusasse linna nimega Buhhaara. Nad peatusid seal kolm aastat. Ühel päeval saabus Buhhaarasse Levandi valitseja Hulagi saadik, kes oli teel kõigi tatarlaste suurkhaani Hubilai juurde. Nähes messer Niccolód ja masser Maffeod, oli saadik üpris üllatunud, sest seal maal ei olnud veel eales nähtud mitte ühtegi ladinlast. Kuulnud, et need mehed olevat kaupmehed,
Esimeste seas ka Sofia, suurvürsti ema ja ka Moskvat kaitsvad sõjamehed. Esimesena taastama Moskva väravaid, et keegi enam ära ei põgeneks. Vassili II olevat oma vabastamise eest lubanud hiigelsuuri summasid 25 000 rubla ehk kogu venelaste makstav mitme aasta andam. Mõne kuu pärast tõid tatarlased ka Moskvasse aga seal polnud nii palju raha, et teda välja osta. Bojaarid ja elanikkond pahane vürsti peale, et nüüd lubadust vaja täita. Spetsiaalne rühm tatarlasi Vassili II teenistusse, kes rähvat andamit koguma. Onupoeg Dimitri Semjaka kasutab olukorda ära. Troitse Tsergi kloostri Vassili II palverännakul, Semjaka Moskvasse oma vägedega. Tema väed ka kloostri poole, ei taha vallutada nagu Vene kroonikad kirjutavad. Nii Semjaka mehed peitnud end heinahunnikutesse, said kloostrisse sisse. Vassili II põgenes kirikusse ja sulges uksed, kui hommikul tuli välja, palus ikoon käes, et teda ei tapetaks. Onupoeg lasimõlemad silmad välja torgata
kandis see veel tsaariaja lõpus. Näiteks 1881. aastal elas siin peale venelaste, kes moodustasid linna elanikkonnast lõviosa (veidi enam kui 80 % ehk 715 000 inimest), veel arvestataval määral nii riigi- kui baltisakslasi (5,7 % ehk 48 700), poolakaid (2,5 % ehk 21 400), soomlasi (2,3 % ehk 20 000) ja juute (2 % ehk 17 000), lisaks vähemal arvul valgevenelasi, ukrainlasi, eestlasi (7000), rootslasi (5800), lätlasi (4500), leedulasi, prantslasi, inglasi, tatarlasi, armeenlasi, grusiinlasi, itaallasi jt 47. Hoolimata sellest, et 44 Ernits 1929: 22 45 Arens 1958: 118; A. Moora 1964: 102-114 ja joonis 8 46 Maamägi 1980: 12 47 Juhnjova 1989: 83, tabel 1; vt ka Engman 1983: 294-299; Amburger 1986: 35-36; Engman 1995: 28, tabl 2 baltisaksa ringkonnad, kes olid tsaariaegses valitsus- ja muus kõrgemas seltskonnas väga mõjukad, eestlasi salliti, oldi pealinnas nende suhtes sallivamad isegi siis, kui lääneprovintsides valitses venestus
PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist Ugra jõel peetakse Venemaal mongoli-tatari ikke lõpuks. Novgorod- Liivi sõja algul Novgorodi ja Pihkva alt värvatud venelastest koosnev vägi näitas oma jõudu peamiselt kohaliku rahva kallal: tapeti, põletati, vägistati ja aeti teibasse. -Ivan Julm Süsteemitu, aga polnud rumal, nägi väiksena palju mõrve pealt (kuidas inimesi nüliti, visati koerte ette, lõigati keel välja), sellepärast hakkas peale loomi
Värisedes langes nüüd perenaine tema ette põlvili, rääkis oma murest kuninga unerahu eest ning saatuslikust eksitusest. Naine palus kuningalt pisarsilmil armu ja halastust. Naerdes naise teadmatuse üle, andestas talle kuningas ning külarahva tänuhüüete saatel sõitis kuningas jälle edasi. Tatarlaste jubedused Kui tatarlased tungisid Vormsi ning hakkasid sääl rüüstama, siis ainult üksikud elanikud päästsid end Borby lähedal asuva suure kivi otsa, kus nad kallaletungijaid tatarlasi keeva veega kihutasid eemale. Kärsläti juures kaevasid talunikud metsa sügavad augud ning varjasid end sääl peidus, kuigi vaenlased katsusid rootslaste keelt järele aimates luisata, et vaenlane olevat juba plehku pistnud. Pastoraadis tungisid tatarlased õpetaja kallale, ning kuna ta puges peitu sauna, süütasid nad selle põlema ning piinasid õpetaja sedasi surnuks. Ühtlasi hävitasid nad kirikuraamatuid ning viisid dokumente ja kirikuriistu Saaremaale kaasa. Ka külades
Uue õitseva ühiskonna loomiseks tuleb kommunistide arvates kõrvaldada inimesed, kes sinna ei kuulu (rahvuste puhul genotsiid, ühiskondlike rühmade puhul sotsiotsiid) Hävitamisele määratud hukati või saadeti pikemaks ajaks sunnitöölaagritesse n-ö ümber kasvama 14. juuni 1941 – Küüditamine Balti riikidest, Moldovast, Poolast, Lääne-Ukrainast Siberisse ja vangilaagritesse 1944 hakkas Stalin küüditama terveid rahvaid, nt tšetšeene, Krimmi tatarlasi Hävitati mälestusmärke, raamatuid, ajalehti, ajakirju, et saavutada totaalset kontrolli ajaloo üle Likvideeridi kodanikuvabadused, sõnavabadus oli seadusega lubatud, kuid oma mõtete väljendamise eest võis sattuda vanglasse Võim kuulus komparteidele, teisel erakondadel võimu polnud Liikumisvabadust piirati, välismaale sai sõita üksnes võimude loal 1949 märtsiküüditamine ENSVs
linnale ligi. Toimub mitmeid kallaletunge linnale, tormijooks ei õnnestu, alles 6.septembril tormijooksuga Narva vallutatakse. Rootsi vägi oli sedavõrd väge täis, et De la Gardie andis 24h linna riisumiseks. Narva vallutamise ajal tegutsesid eriti julmalt venelased, kes olid Rootsi väes, venelased vallutasid venelastelt Narva kindlust. Terve rida vene-tatari taustaga peresid, kes olid Moskva taustaga, aga nüüd Rootsi teenistuses. Osa tatarlasi olid moslemid, aga läksid luteri usku. Hilisemad Eesti aadlikud. Edasi võetakse ära Ivangorod. 24.november vallutatakse ära Paide. Sellega on Liivimaa Eestimaa osa läinud Rootsi alla. Kui tuli Jam Zapolski rahu ja kogu Liivimaa oleks pidanud minema Poola alla, siis Rootsi seda ei teinud. Ainult Pärnu ja Põltsamaa jäetakse Poolale. 1583.aastal algavad läbirääkimised Rootsiga. 10.augustil 1583 sõlmitakse Pljussa jõe suudmes 3-aastane relvarahu
2000 Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaa peab 1920. aastal Eestiga sõlmitud 3. veebruar Tartu rahulepingu ametlikult lõpetatuks ja kehtetuks. Rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloenduse andmeil elas Eesti alaliselt 1 370 052 inimest, kellest 17 797 viibis ajutiselt välisriikides; eestlasi oli 930 219 (67,9%), venelasi 351 178 (25,6%), ukrainlasi 29 012, valgevenelasi 17 241, soomlasi 11 837, 31. märts tatarlasi 2582, lätlasi 2330, poolakaid 2193, juute 2145, leedulasi 2116, sakslasi 1870 ja muid rahvusi 9410, 7919 rahvus oli teadmata. Võrreldes 1989. aasta rahvaloendusega oli eestlaste üldarv väljarände ja negatiivse iibe tõttu 33 062 inimese võrra vähenenud, kuid suhtarv suurenenud. Algas Eesti raamatuaasta, millega tähistati 475 aasta möödumist esimese teadaoleva 23. aprill eestikeelse tekstiga raamatu trükkimisest. 17
Riigiduuma 450 liiget valitakse 4 aastaks, valida võivad vähemalt 18 aastased. Peaministri nimetab president ja kinnitab Riigiduuma. Pärast presidendivalimisi lahkub tegutsev valitsus ametist. Kehtib mitmeparteisüsteem, olulisim partei on Ühtne Venemaa. Kehtib 1993.a. põhiseadus. Korruptsiooniindeksi alusel 121. kohal. Venemaa on paljurahvuseline riik: seal elab üle 160 rahvuse, rahva ja etnilise rühma. U. 80% moodustavad venelased, vähem on tatarlasi, baskiire ja tsuvasse. Venemaa rahvaarv väheneb pidevalt, peamiselt negatiivse iive tagajärg. Keskmine asustustihedus on 8,4 in/km2; Euroopa osa hõlmab Venemaast 25%, kuid seal elab 78% rahvastikust. 73% rahvastikust elab linnades. Miljonilinnu on 12. Usutunnistuselt on palju vene õigeuskikke ning samuti on levinud ka islam. Venemaa on pindala poolest maailma suurim riik (maismaast 12,6% (ilma Antarktikata)). ¾ moodustavad tasandikud: Euroopa osast enamuse moodustab Ida-Euroopa
56 119 neist määratles end niidu-idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. 17 Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks
Seega kasvas linnaelanike arv 18 aastaga umbes 23% võrra. 1922- 27,9%, 1934- 31,4% ja 1940- 33,2% linnaelanikud. Elanikkonna rahvuslik koosseis: Eesti rahvuslik koosseis oli homogeenne. Rahvaloenduste andmeil moodustasid eestlased 1922. aastal 87,7% ja 1934. aastal koguni 88,2% rahvastikust. 1934. aastal leidus Eestis ligikaudselt 134 000 muulast. Suurimateks vähemusrahvusteks olid venelased, sakslased, rootslased, lätlased ja juudid. Eestis elas lisaks 45 rahvuse esindajaid: tatarlasi, hiinlasi, jaapanlasi, brasiillasi, türklasi jne. Majandusareng 191840 Majandusolukord Vabadussõja ajal: tööstus, põllumajandus ja toitlusolud, rahandus: Eesti majandus oli maailmasõjast ja revolutsioonist täielikult ruineeritud. Sõja aastail hävisid mitmed suured tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest.
annaabi.ee 
