Pool malevat jättis ta Hiinasse, kuid teise poole juhtis ta ise läbi kõrbete ja mägede läände järgnevatel lahingutele. Sest khaanide ahnus ja lihtsate nomaadide nälg oli ülisuur. Sõjamehed nurisesid, et khaanid võtsid parimad sõjasaagid endale, et kehvikutele anti jätised. Tuli ettevõtta uued sõjaretked, et tatarlased ei hakkaks jälle maha nottima üksteist ning omi khaane. Tingis-khaan juhtis läände üksteist korpust. Igas korpuses kümmetuhat tatarlasest ratsameest. Iga ratsanik vedas enesega kaasas teist varuhobust, aga vahel kahtegi. Tatari kagaanil oli kokku sada kümme tuhat ratsanikku, kes asusid läänt vallutama. 8 VALLUTUSED JA MONGOLITE JULMUS Tingi-khaani väed purustasid ja vallutasid palju maid ja linnu. Nagu merkiitide hõim, kes pagesid Tingi-khaani võimu alt. Khaan oli halastamatu enda reetjate vastu
Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Tallinn) Rootsile. 1561.a. (28.nov
lõppevad vahel isegi suuremate tülidega kui enne. Lõuna poolsed vürstiriidi. Selleks eri põhjused, ka polovetsidega seotud. Ka side Bütsantsiga mängis rolli ja sdelle nõrgenemine. Monomahhi müts KOnstantinud (suri 1055) IX poolt Vladimir (sündis 1053) Monomahhile, kella ema oli Konstantinoopoli keisri tütar. Et kinkides oli Vladimir kahe aastane on kahtlane. Mütsi kaunistuste järgi, et Ivan I müts, mis Kuldhordi poolt kingitud. Üks ajaloolane, et müts tatarlasest naisterahvale kuulunud, nt khaani naisele. Khaan USbekti õde Kotsakale kuulunud, abiellus Ivan I venna Juri Danilovitsiga. Kotsaka suri 1314 peale seda Ivan I kätte. Alles 1518 kirjalikes allikates märgitakse esmakordselt, et Vene keistril Konstantinud IX monomahhi müts. Siis tsaarivõimusümboliks. 1682 Peeter I kroonitakse koos venna Ivaniga, mütsist tehakse koopia, et võrdväärsete sümbolitega kroonitaks. Peale seda kaotab tähenduse, tsaarikroon tuleb
Hidõr Derjajev (1905) 144 Puudus: tegelaste jutt liialt stiliseeritud. Peamine väärtus: näeme eesmärgikindlaid inimesi, kes on veendunud hõimude ühinemise vajaduses. 145 ,,Järglane". Arõzguli mees Ilaman saab sõjas surma. Neil polnud last. Naine abiellub sõjast naasnud sõduriga. Oma esimese lapse jätavad nad meheema Mamur Edzelele, et tolle sugu ei hääbuks. Sündis Marõ maakonnas vaese karjakasvataja pojana. Alghariduse omandas tatarlasest mulla juures. Kuid peagi surid ema ja isa ning õpingud tuli katkestada. Pois läks tööle bai juurde abikarjuseks. 1920 astus Marõ Tohtamõsi internaatkooli. Seejärel õppis Marõ ja Taskendi Õpetajate Instituudis, mis valmistas ette õpetajaid Turkmeenia koolidele. Parima lõpetajana jäi instituudi juurde õppejõuks. Samaaegselt õppis Kesk-Aasia Ülikoolis, mille lõpetas 1931. Pöördus tagasi Turkmeeniasse, asus tööle kirjandusteadlasena
annaabi.ee 
