E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Sellega oli talurahva mäss lõpetatud.
Rahataguja Schenkenberg võttis väikese Gabrieli oma kasvandikuks ja kandis tema eest
isalikult hoolt. Gabriel kasvas oma kasuvendade Ivo ja Christophi seltsis üles, kes temaga
umbes ühevanused olid. Suurt rõõmu ei leidnud vana aus
298
rahataguja oma poegadest ega kasulapsest mitte, sest kõik kolm olid üleannetud, taltsutamata
loomuga poisid ja isekeskis alati riius. Ivo ja Christoph sõimasid kasuvenda pea venelaseks,
pea
tatarlaseks, ja Gabriel andis neile rusikatega vastust. Mida vanemaks poisid said, seda
kangemaks
kasvas vihavaen nende vahel. Ühel päeval, kui Gabriel 17-aastane oli, ei suutnud ta
kasuvendade kiusu enam välja kannatada. Ta andis kummalegi viimast korda mööda kõrvu ja
hüüdis: «Olen ma venelane, siis tahan ka seks jääda!» -- ja jooksis kasuisa majast pakku,
otsekohe Viljandi poole, sest ta oli kuulnud, et seal üks vürst Sagorski venelaste sõjapealik oli.