2. Kui Q ( p ) on pakkumisfunktsioon, siis müügihinna p suurenemisel a) pakutav kogus Q kahaneb, b) pakutav kogus Q kasvab, c) tootmiskulud suurenevad, d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 5Q 2, siis a) tasuvuspunktiks on Q=0,5 b) tasuvuspunktiks on Q=10 c) tasuvuspunktiks on Q=0 d) tasuvuspunkt puudub. 6
kasutatavate sisendite / tootmistegurite hulka pikal perioodil ei ole püsiressursse, kõik ressursid (ja kulud) on muutuvad kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, pakkumine turul suureneb ning hind langeb kui hind langeb, siis majanduskasum väheneb pikal perioodil toodab TKF koguse, mille P = ATC min= MC punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse KASUMILÄVEKS/ TASUVUSPUNKTIKS KASUMILÄVEL ehk TASUVUSPUNKTIS on TR = TC pikal perioodil saavad kõik TKTl tegutsevad firmad NULL(MAJANDUS)KASUMIT ehk teisisõnu teenivad ainult NORMAALKASUMIT TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC MIINIMUMPUNKTIS ( P = ATC min) MITTETÄIELIK KONKURENTS MONOPOL turul üks ettevõte, unikaalne toode, hinnamääraja, sisenemisbarjäärid. Tekkepõhjus mastaabisääst ja
Seega pole pikal perioodil püsikulusid ega püsiressursse, kõik ressursid on muutuvressursid. Kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, siis toodangu kogupakkumine suureneb, hind langeb ning majanduskasum hakkab langema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur kui keskmine kogukulu. S.t. Kogust, mille hind (p) võrdub piirkulu (MC) ja minimaalse keskmise kuluga (ATCmin). Pukti, kus keskmine kogukulu on minimaalne nim kasumiläveks e tasuvuspunktiks, kuna sel tootmistasemel on firma kogutulu täpselt sama suur kui tema kogukulu. Kui lühiperioodil saadakse kahjumit, lahkub osa firmasid pikal perioodil. See vähendab koguapkkumist ja tõstab hinda. See toimub kuni järelejäänud firmad toodavad minimaalse keskmise kogukuluga, e kuni kahjum on elimineeritud. Seega, hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga ja kõik tootmisharu firmad saavad üksnes null(majandus)kasumit või -kahjumit, st saavad üksnes normaalkasumit.
keskmine kulu ATC ja pika perioodi keskmine (kogu)kulu LAC kõik võrdsed. ühelgi firmal pole mingit põhjust toodangumahtu muuta, puudub stiimul uute firmade turule tulekuks. Pikal perioodil toodan TKF koguse, mille: keskmine kulu pikal perioodil (LRATC) = keskmine kulu (ATC) = piirkulu (MC) = piirtulu (MR) = keskmine tulu (ATR) punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks/tasuvuspunktiks kasumilävel e tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = TC (firma kogukulu) pikal perioodil saavad kõik TLT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit. Joonis 8.8 Näide, kuidas TKT ja TKF reageerivad turunõudluse muutusele: näites esitatakse ainult turunõudluse kasv eeldatakse, et üksikfirma kulud ei sõltu tootmisharus tegutsevate firmade arvust
toodanguühiku tootmiskulu on suurem kui täiendavast toodangu müügist saadav tulu, mille tulemusel kasum väheneb. Kui ATC > p, siis on keskmiselt iga toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu firma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firma nullmajanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit) Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega püsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras, kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata. Teisisõnu on otstarbekas tootmist jätkata, kui kogutulud on suuremad kui kogumuutuvkulud või kui p > AVC.
● inflatsiooni mõju on neutraliseeritud; ● raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. --- Kulu-mahu-kasumi analüüsi üheks keskseks mõisteks on kasumilävepunkt ehk kasumilävi, mis on selline müügimaht, mille puhul kõik kulud on kaetud tuludega ja pole kasumit ega kahjumit. Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama. Kasumiläve saab väljendada nii naturaalühikutes kui ka rahas. Kasumilävepunkti võib nimetada ka tasuvuspunktiks või tasakaalupunktiks. 19 Teiseks keskseks mõisteks kulude, mahu ja kasumi analüüsimisel on piirkasum, mida võib arvutada kolmel moel: kogusummas, kaubaühiku kohta või osatähtsusena müügikäibest (st piirkasumimäärana). Esimesel juhul leitakse piirkasum kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahena, teisel juhul kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahena.
Kui ATC > p, siis on keskmiselt iga toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu firma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firma null-majanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit). Joonisel 21 on kujutatud olukorda, kus firma saab null-majanduskasumit. Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Kasumilävi p, MC p, MC MC ATC MC D, MR D, MR
annaabi.ee 
