konsul-tribuunideks. Gallid võtsid sellist protseduuri, nagu seda võtta tuli, ehk vaenutegevusena, ja peale avalikku sõjaga ähvardamist, naasesid oma rahva juurde.`` (Patavinus 27-25 eKr. :36) Tagantjärele vaadatuna oli see roomlaste poolt väga rumal käik. Kui enne oleks saanud seda juhtumit veel siluda, siis nüüd oli see täiesti võimatu ja sõda oli vältimatu. Seda võib ka pidada üheks roomaliku valitsemisviisi puuduseks: kui rahvas soovis, et rahvaste vahelise leppe rikkujaid tasustataks, siis seda ka tehti, tagajärgedele mõtlemata. Varsti algaski sõda ja kaks armeed kohtusid, kusjuures roomlased ilmutasid äärmiselt üleolevat suhtumist. ,,Konsul-tribuunid ei olnud ette valmistanud oma laagrit, neil ei olnud mingeid kaitserajatisi mille taha varjuda, ega polnud ka välja näidanud vajalikku austust ei vaenlase ega ka jumalate suhtes nad moodustasid lahingrivi ilma soodsat ennustust saamata. Nad pikendasid
Tema riigikapitalismi idee oli sotsialistlik, inimesed peaksid töötama. Eraomand siiski lubatud. Nägi oma riigikapitalismi plaanimajanduses. Teda peetakse autoriks, kellelt marksistid võtsid hiljem üle plaanimajanduse idee. Charles Fourier- deklareeris, et ühinemine ja koostöö oleksid ühiskondliku edu saladused. Ta uskus, et koostööle pühendunud ühiskond võib teha võimsa hüppe paremuse suunas kõigil arengusuundadel. Töölised tasustataks ümber vastavalt nende panusele töösse. Fourier nägi sellist koostööd aset leidmas kommuunides Ferdinand Lassalle,- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta. Eesmärk luua kooperatiive, et riik aitaks neid finantseerida. Üldise valimisõiguse toetaja. Tema toetajad jätkasid pärast tema surma tegutsemist