sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus. Arhitektooniliselt tervikliku kompositsiooni asemel on maalilisus, tasukaalu asemel hoogne liikumine. Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ,,Päev", ,,ÖÖ", ,,Püha Katariina müstiline abielu", ,,Madonna Püha Jüriga". VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL
sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. ● Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. ● Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus. ● Arhitektooniliselt tervikliku kompositsiooni asemel on maalilisus, tasukaalu asemel hoogne liikumine. Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. ● Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. ● Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ● „Päev“, „ÖÖ“, „Püha Katariina müstiline abielu“, „Madonna Püha Jüriga“. ● VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL