5. Ühtsus. Haridussüsteem toimib ühtse seadustiku, ühtsete standardite, ühtse õppekavade süsteemi alusel ja ühtse õppeasutuste süsteemina, mille tegevuse üldpõhimõtted ei sõltu õppekeelest, omandivormist ega õppetasemest. 6. Avatus ja paindlikkus. Haridussüsteem suudab reageerida ühiskonna ja indiviidide ning rahvusvahelise majanduse ja tööturu muutuvale nõudlusele ja on avatud rahvusvaheliseks koostööks. Eestis tunnustatud tasemeharidus tagab võimalused jätkata õppimist teistes maades. 7. Partnerlus. Haridussüsteemi arengut puudutavate otsuste ettevalmistamisest võtavad osa ühiskonna kolme sektori - avaliku, äri- ja kolmanda sektori esindajad. Õppekulude katmisel osalevad ühishuvide alusel kõik tulemusest huvitatud pooled, kusjuures õppetasemeti, õppevormiti ja omandivormiti võib nende osaluse määr olla erinev. 8. Tõhusus. Haridussüsteemis piiritletakse täpsemalt õigused, kohustused ja vastutus.
Noorsootöötajatel oluline roll noorte inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel. Tuues välja noorsootöö seadusest § 4 kus on kaudselt viidatud sellele, et noorsootööseadus edendab noorte inimõigusi. Samuti saab öelda, et noorsootööseadus kaitseb noorte õigusi, kuna noorsootöö seadus lähtub osaliselt laste õiguste konventsioonist; (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust 47) DI- protsess eesmärgiga pakkuda hoolekandeasutustes elavatele klientidele võimalikult peresarnaseid tingimusi 53) Lastekaitse- hõlmab erinevaid toetusi ja teenuseid, mis toetavad laste õigusi ja heaolu. 54) Noorsootöö- tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. 55) Seenioritöö- töö vanema elanikkonnaga 56) Abivahend- vahend, mis on ettenähtud mingi tegevuse sooritamise hõlbustamiseks
läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet. (4) Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral. Avaliku ürituse puhul kontrollida eelnevaid meetmeid ja ruume, väljapääsuteid jsm. 17. Noorsootöö seaduse olulisimad paragrahvid. Põhjenda. https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS § 4. Noorsootöö (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
annaabi.ee 
