E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Tule parem oma sandikarjaga ja katsu loss ära võtta!» pilkas
Oodo. «Koerapiitsad ja soolased vitsad on mul sinusuguste tarbeks igatahes valmis pandud.»
«Kui sa vanemate tahtmist kohe ei täida,» vastas käskjalg kõikumatu rahuga, «siis võetakse
loss tormiga, tehakse maatasa, ja kõik, kes lossis on, peavad armutult surema. Nii on
vanemate
108
tahtmine ja nii seda täidetakse. Vali ise ja anna vastus.»
«Kasi, koer!» kärgatas Oodo, kelle äkiline loomus kõige tasasematki vasturääkimist ei
kanna-tanud. «Mässavate orjadega ja mõrtsukatega mina ei kauple.»
Käskjalg pööras hobuse ringi ja ratsutas oma meeste juurde tagasi.
Ka Emiilia oli vallile tulnud. Tasujat silmates kohkus ta, vaatas, raputas pead ja pöördus
venna poole küsimusega: «Kas näed seda ratsanikku, kellel suled kübaral on?»
Oodo tahtis midagi põlastavat öelda, aga ta pilk pidi ilma otsimata Tasuja peale langema,