tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks
Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal.
Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal.
Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks
lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C. Lehtklaasist tooted Aknaklaasi tehakse paksusega 2; 2,5; 3; 4; 5 ja 6 mm. Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti (I, II ja III sort). Sort sõltub klaasi tasapinnalisusest, kriimustustest ja teistest defektidest. Aknaklaasi valguse läbilaskvus peab olema vähemalt 84.. .87% (sõltuvalt paksusest). Klaas pakitakse mingi pehme materjaliga polsterdatud kastidesse. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Klaasikaste tuleb kaitsta sademete eest, et vesi ei tungiks klaaside vahele. Vesi "kleebib" klaasid kokku ja neid on sageli võimatu üksteisest eraldada. Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed.
17.1. Klaasi valmistamine Peamised klaasi toorained on: kvartsliiv, kaltsineeritud sooda, lubjakivi. Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju. Ahjus on temperatuur 1200...1500ºC. Toorained sulavad ja tekib sitke mass. Sellest massist vormitakse klaastooted. 17.2. Lehtklaasist tooted Aknaklaas. Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti – I, II ja III sort. Sort sõltub: klaaasi tasapinnalisusest, kriimustustest, teistest defektidest. Klaas pakitakse mingi pehme materjaliga polsterdatud kastidesse. Kaste, milles on klaas, tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. 232 Kaste tuleb kaitsta ka sademete eest. Klaaside vahele tunginud vesi „kleebib“ klaasid kokku. Kokkukleepunud klaase on peaaegu võimatu üksteisest eraldada.
annaabi.ee 
