kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Keskkupli tambuuri ümbritsevad neli väikest kandilist akendeta tornikest. Laia faasiga nurkadega torn keskib peahoone kuplist kõrgemale ja lõpeb pika, tervatipulise kuppelkiivriga. Hoone fassaadl vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, see on tunduvalt plastilisem, kui teistel samal ajal Eestis ehitatud hoonetel. Kiriku inetrjööri seina-ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. 18.sajandil kogu euroopas levinud baroksed motiivid segunevad siin juba klassitsismi mõjutusega. Kiriku ehitamise aegne, meisterlikult vormistatud kolmekorruseline ikonostaas seondub orgaaniliselt siseruumiga. Selle monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Omapäraselt on lahendatud kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar
mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli