Kui õppeedukuse langus tekib alles 4. ja 5. klassis, suureneb lisaks eeltoodud põhjustele sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite tähtsus, esinevad muutused emotsionaaltahtelises sfääris. Kirjanduse andmetel on 50-60% õpilastel mahajäämuse esmane põhjus hooletu töössesuhtumine ja huvi puudumine õppimise vastu. Õpilaste mahajäämuse põhjuste põhjalikumaks uurimiseks, diagnoosimiseks ning arstlik-pedagoogiliseks raviks annavad võimaluse väikesearvulised (kuni 20 õpilast) tasandusklassid. Õpilaste igakülgne tundmaõppimine on aluseks individuaalsele lähenemisele ja diferentseeritud õpetamisele. Õpilaste psühholoogilise uurimise diagnostilistest meetoditest (Nõukogude Kool, 1969, A. N. Leontjev, A. R. Lurija, A. A. Smirnov, NSV Liidu Pedagoogika Akadeemia tegevliikmed) Õpetajad teavad väga hästi, et mõned õpilased omandavad üldkooli programmi väga suurte raskustega, nad on võimetud õppima. Õpetaja ülesanne on need
aasta 1. septembriks. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevus viiakse käesoleva seaduse §-ga 48 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel olevate õpilaste klassideks ja sanatoorsete koolide klassid raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassideks
seegi, kuidas lähedased inimesed temasse suhtuvad. 3.1 Spetsiifilised õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel s.t. et vaimsed võimed on tasemel, mis võimaldaksid tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vahetevahel võivad vaimsed võimed olla ka madalamad, mistõttu laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel, mida rakendatakse erinevates koolitüüpides (tasandusklassid, abikoolid, kõnekoolid). Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib olla ka kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemises, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. Aju need osad, mis võimaldavad lugemise, kirjutamise või matemaatika omandamist, pole veel
haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel olevate õpilaste klassideks ja sanatoorsete koolide klassid raskete somaatiliste haigustega õpilaste
annaabi.ee 
