käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps. Tema koolis oli aga pädev meeskond ja kolmandas klassis saadi põhjusele jälile. Nüüd pöördus Rego emagi perearsti poole ja peale mitmeid konsultatsioone erinevate spetsialistide ja terapeutidega jõutigi otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi. Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju. Algklassides püüavad mudilased igal võimalusel õpetaja tähelepanu. Mõnedel õnnestub see aga halvemini kui teistel ja lõpuks nad jäävadki tahaplaanile. On selge, et õpetaja ei suuda kolmekümnele õpilasele võrdselt tähelepanu jagada ja neid märgata. Seega võibki juhtuda, et probleemid jäävad leidamata ja jõuavad süveneda. Samuti puudub
Viimasel kahekümnel 2001a) rakendamise tõhusust puudutavatest uuringutest, aastal on toimunud muutused sekkumistes, mis on kirjeldatavad keskendudes hakkamasaamisele kolme erineva probleemideringiga: nelja tendentsina. Esiteks, identifitseeritud on mitmed riski- ja (1) alaealiste õigusrikkujate kohtlemine institutsioonis - kasvatuse kaitsefaktorid, mis mõjutavad ja muudavad antisotsiaalse käitumise eritingimusi vajavate õpilaste koolis, (2) ühe tasandusklassi kulgu ning see annab võimaluse täpsemaks sekkumise viisi õpilaste kohtlemine ja (3) kiusajate ja ohvrite kohtlemine kähe valikuks. Teiseks, efektiivseks on osutunud lapse varajases eas kooli näitel. algavad kogukonnale orienteeritud sekkumised, millel on Kõigepealt antakse ülevaade sotsiaalsete oskuste treenin- pikaajaline positiivne mõju probleemide ennetamisel
annaabi.ee 
