Omavalitsuse tulude-kulude struktuur 2007 aastal Kodanik Voolaid 2011 Üldine info · Kohalike omavalitsuste tulud kasvasid 2007. aastal kokku 11,3% ehk 2,0 miljardit krooni · Omavalitsusüksuste tulud varade müügist liikusid 2007. aastal tavapärasemale tasemele ning vähenesid eelmise aastaga võrreldes 1,0 miljardit krooni. Üldine info · Omavalitsusüksuste tulud tulumaksu laekumisest kasvasid 2 miljardit krooni (+26%) ning tasandusfondist 0,3 miljardit krooni (+25%). Tulud
sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel. Kohaliku omavalitsuse teede hoidu on võimalik rahastada omavalitsuse eelarve tulubaasist e. maksutuludest, tuludest kaupade ja teenuste müügist, muudest tegevustuludest ning riigi poolt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest sh välisvahendid. Igal aastal riigieelarve seadusega nähakse ette kohalikele omavalitsustele eraldised tasandusfondist. Tasandusfond on toetus, kus otstarve jääb riigi poolt määramata. Tasandusfond on ette nähtud kohalike omavalitsuste teenuste osutamise võimaluste ühtlustamiseks. Seejuures arvestatakse kohalike omavalitsusüksuste teede pikkusega, mis aitab arvestada erinevustega nende kuluvajaduses (riigieelarve seadus § 3 ,,Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted"). Alljärgnev tabel kajastab kohalike omavalitsuste kulutusi teedesse, teehoiukulude
nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla ja linna võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides. Finantsinspektsioon teatab valla ja linna võlakirjade emissioonist Rahandusministeeriumile 5 päeva jooksul, arvates emissiooni registreerimisest. Vabariigi Valitsusel on õigus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemine, kui Rahandusministeeriumile on saanud teatavaks laenu võtmine, mille laenulepingu ärakirja ei ole Rahandusministeeriumile esitatud, või võlakirjade emiteerimine, mis ei ole Finantsinspektsioonis registreeritud. Väljamaksete tegemine peatatakse kuni laenulepingu ärakirja esitamise või võlakirjade emissiooni registreerimiseni. Kohustuste võtmise piirangud seoses eelarve puudujäägiga - Kui sisemajanduse koguprodukt on vähenenud kaks kvartalit
neid kasutab, seda viksemad kulud inimese kohta ehk lhidalt mastaabisst (vhem hooneid, personali vaja jne.) (3) Maksussteem vib osutuda ebaefektiivseks (Vimalik nide: kski omavalitsus ei julge mobiilseid tootmistegureid maksustada, kuna need vivad siirduda mujale.) (4) Maksukogumisel mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski
annaabi.ee 
