Läänemaa Suursoo
arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste
laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire
pealetungiga mineraalmaale (Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt
savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega ("Eesti maastikud"; 2008). Mere
taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid
valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis
maastumise käigus muutusid laguunideks ning kasvasid peagi kinni. Toitainevaeste liivade
naabruse tõttu algas soostumine siirdesoo tekkega ( Kurm 1959). Sellisel viisil on tekkinud
Läänemaa Suursoo .
Nüüdisaja klimaatilised tingimused, mille puhul sademete hulk ületab peaaegu kahekordselt