Joonega DASHED joonestatud liitjoone OFFSET-kujundid • - esialgne joon; + - valikupunktid Ellipsi OFFSET-joon on ellipsiga sarnane kujund, kuid ta ei ole ellips, Teatud juhul võib ellips muutuda pikema telje otsas teravaks või anda ettearvamatu kujuga joone. Ellipsi (pidevjoonega) OFFSET-kujundid (kriipsjoonega); + - OFFSET valikupunktid (PELLIPSE = 0) Kui tasandilisele joonele on võimalik anda ulatuvus Z-telje suunas, siis sellisele näiv- kolmemõõtmelisele objektile saab kujundada ka OFFSET-objekti. Esialgsesle rohelisele (väljastpoolt teisele) objektile, mis oli joonestati käsuga RECTANG (ümardatud nurkadega ja Näide 4 37 väljalõikega) on käsu OFFSET abil valmistatud rida rööpseid kujundeid. Selgelt on näha, et nii ELEV kui ka THICKNESS on samad
molekulide kuju nagu VSEPR mudelgi. Molekulide kirjeldamisel määratakse sageli esimesena molekuli kuju (näiteks VSEPR mudeli alusel või muul viisil, ka eksperimentaalselt) ja selle põhjal käsitletakse järgnevalt keemilise sideme moodustumist hübriidorbitaalide kattumisega. Kordsed sidemed Vastavalt VSEPR teooria e on eteeni molekulis mõlema tsentraalaatomi (C) konfiguratsioon tasandiline kolmnurkne; molekuli kuju vastab üldjoontes järgmisele joonisele: Tasandilisele kolmnurksele konfiguratsioonile vastab sp2 hübridisatsioon: ühest s-ja kahest p- orbitaalist tekib kolm hübriidset sp2-orbitaali. Kolmas p-orbitaal (joonisel hall) jääb hübridiseerumata: sp2-orbitaalide kattumisel naaberaatomite vahel moodustuvad nn sigmasidemed. Sigmasidemele on iseloomulik, et elektrontiheduse maksimum asub tuumasid ühendaval joonel või selle lähedal. Hübridiseerumata p-orbitaalid aga kattuvad omavahel ja moodustavad nn pi sideme. Piiside
annaabi.ee 
