Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750800 mm ehk 100150 mm enam Eesti keskmisest. Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja
Org on ala, mis on ümbritsetud kõrgemate aladega, ehkki mitte alati igast küljest, sest tihti voolab läbi oru jõgi või oja. Orgude teke ongi tavaliselt jõgede erosiooni tulemus. Peale jõgede võivad orge uuristada ka liustikud, peamiselt pikad alpi liustikud. Kolmas põhiline võimalus orgude tekkeks on läbi murrangute tekke. Sellised on näiteks riftiorud või muud väiksemad alangud. Mandrilava mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. (enamasti tasandikulise pinnamoega). Süvik piklik, sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.(tekib kahe laama piirile). Samakõrgusjoon ehk. Horisontaal joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama kõrgusega punkte. Murenemine protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Karst karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm
millest suurem osa paikneb saare lõuna- ja kirderannikul. Vormsi saare pikkus läänest itta on ligikaudu 16 kilomeetrit, suurim laius on 9 kilomeetrit. Rannajoone pikkus on 99,82 km. Vormsi on metsarikas ja tasandikulise pinnamoega. Saare loodust võib kõige rohkem võrrelda Hiiuma omaga. Saare aluspõhjaks
Keelatud on puhtpuistu kujundamine ja energiapuistu rajamine (Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, 2005). 4 Soo kujunemine. Eesti loodeosa suurim soostik, mitmekesine ja omanäoline Läänemaa Suursoo on geoloogiliselt arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire pealetungiga mineraalmaale (Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega ("Eesti maastikud"; 2008). Mere taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis maastumise käigus muutusid laguunideks ning kasvasid peagi kinni
vahel 4080 meetri kõrgusel ü.m.p. paikneb Valga nõgu. Sellest väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb 70100 meetri kõrgusel Hargla nõgu, millest lähtub Haanja ja Otepää kõrgustikku eraldav Võru orund. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid kulutusastanguid, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde- Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes 56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid,
1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad niidud, põllud ja karjamaad. (Vikipeedia 2013) Suurim Ruhnu siseveekogu on Haubjerre soo, kuhu tekib suurvee ajal järv. Saarel leidub ka pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi
põhijoonis (www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html) 3 Sakala kõrgustiku maastiku eripära Sakala kõrgustiku maastiku eripära avaldub kõrgustiku valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestatusena ürgsete jõeorgude poolt lavadeks. Äärealadel lisab omapära möningane voorestatus. Liigestatuse poolest sarnaneb Sakala kõrgustiku maastik Ugandi lavamaa lõunaosaga. Kõrgustiku lõunaosa lõlval on kujunenud iseloomulik liivane kaldtasandik. Sakala maastiku olemust ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa- asulate teke.
“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. Kliima Haanja kõrgustikul Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanjamaal keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 1-2 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem. Kaugus Läänemerest tingib kliima kontinentaalsuse, mis avaldub suures aastaajalises ja ööpäevases õhutemperatuuri erinevuses. Aasta külmematel kuudel (jaanuar-veebruar) on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse
o Vedu, Kukemetsa, Toljase, Tarakvere, Siimusi, Kaiu, Välgi · Enamus voored on prantsuse saiamoodi · Veestik o Voortevahelised järved Varemal olnud palju rohkem, tänasel päeval voorte vahel tihti sood o Loodeosas Pedja jõgi o Keskne veesoon on Amme jõgi (algab Kuremaa järvest) o Idaosas Kullavere jõgi Sakala kõrgustik · Kulutuskõrgustik · Eripärane on valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestumine ürgsete jõeorgude poolt lavadeks · Aluspõhjas Devoni liivakivid, mis paljudes kohtades ka paljanduvad (Karksis, Helmes) · Pinnamood o Orustikud (suurim Tänassilma-Viljandi-Raudna) o Künlik pinnamood tihti seotud otsamoreenidega (Hummuli, Kärstna, Rutu ja Paistu) o Kõrgustiku lõunaosas sandurid · Veestik o Orujärved ja jõed o Koorküla järved · Mulgimaa ja mulgid 14.10