Norra
mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid.
Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja
kohati täielik puudumine tuleb sellest, et Kvaternaaris oli seal valdav liustikukate, mis varem
kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise
alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed
vood periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti
Østlandetis, mis on kõige tasasem.
Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on
lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid.
Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik
madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad.
Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt
annaabi.ee 
