Büsants
Usuelu tähtsamaid
küsimusi arutati kirikukogudel, mida ei kutsunud kokku mitte
kirikupea-patriarh, vaid keiser. Temal oli õigus kirikukogude otsuseid
kinnitada või tagasi lükata.
Täiesti ühel meelel olid riik ja kirik ristiusu levitamisel.
Naabermaadesse saadeti minki ja vaimulikke, kelle kannul läksid
''barbarite'' juurde bütsantsi kaupmehed, ehitusmeistrid ja
kunstnikud. Bütsantsi misjonärid tegelesid laialdastel aladel alates
Abessiinia mägimaadest kuni Kesk-Venemaa tasandikeni. Sahara
oaasidest Doonau kallasteni.
Kiriku õpetuse kohaselt oli iga kristlase maapealse ajaliku elu
eesmärk õndsuse tagamine teises, taevases elus. Selleks olevat kõige
õigem tee eemaletõmbumine ilmaliku elu rõõmudest, et töös ja palves
kusagil kloostris pälvida pärast surma koht paradiisis.
19
Bütsantsi kultuur.
Kirjandus.
Bütsantsis hinnati kõrgelt kirjasõna ja raamatuid. Keisririigi esimestel
annaabi.ee 
