Valmistamise oskus liikus edasi Egiptusesse Hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Poleerimata ja lihvimata klaas oli kehva läbipaistvusega Sel ajal oli klaas üsna haruldane ja väärtuslik Ajalugu 1. sajandil eKr hakati arendama klaasipuhumise tehnikat 18. sajandil toodeti pajudes Euroopa vabrikutes rohkem kui miljon pudelit aastas Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias "Pilkington Brothers Ltd" Ajalugu Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel Eestis on tegutsenud ja tegutseb mitmeid vabrikud Hüti klaasikoda (1628 1664) RõikaMeleski peeglivabrik Tehas "Tarbeklaas" RõikaMeleski peeglivabrik Klaasi looduslik teke Klaas võib ka tekkida looduslikul viisil 1
Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud, siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane. Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas “Pilkington Brothers Ltd“ Suurbritannias. [1]
Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud, siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane. Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias. [1] 1.1 Klaasi valmistus
annaabi.ee 
