nagu autor tagakaanel vestab. Tagakaane jutustusest enamgi avavad luigeluulinna kontseptsiooni selles valguses luuletuse "Kuldnaine" lõpuread: ära ehita naist/ parem tee talle maja/ laastudest ja luigeluust/ tee kõigest, mis sul on/ ja siis/ sae sisse sügavad aknad/ et päike pääseks ligi. Kristiina on üsna kriitiline niinimetatud modernse naise elunägemuse suhtes, kes on eemaldunud naise traditsioonilistest väärtustest. Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise jaoks loomulik roll ja elu on muutunud juba millekski peaaegu müütiliseks. Kristiina täheldab, kuidas paljude inimeste elu on muutunud mõtestamata kaasaminekuks kaasajaga, mille poolt esile tõstetud "vajadustel" ja väärtustel pole kuigi suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on
määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane. Neiu on keerulises olukorras, ta ei leia oma kohta inimeste keskel. Isabel on muusikaliselt andekas. Musikaalsuse on ta pärinud oma tasakaalutult isalt, keda tüdruk siiski väga armastas. Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus
Tagakaane jutustusest enamgi avavad luigeluulinna kontseptsiooni selles valguses luuletuse "Kuldnaine" lõpuread: ära ehita naist/ parem tee talle maja/ laastudest ja luigeluust/ tee kõigest, mis sul on/ ja siis/ sae sisse sügavad aknad/ et päike pääseks ligi. Kristiina on üsna kriitiline niinimetatud modernse naise elunägemuse suhtes, kes on eemaldunud naise traditsioonilistest väärtustest. Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise jaoks loomulik roll ja elu on muutunud juba millekski peaaegu müütiliseks. See on temaatika, millega raamat algab. "Luigeluulinn" koosneb neljast eristatust ja eristuvast osast, mis on siiski üksteisega seotud ja üksteist täiendavad. Raamatu esimeses osas arutleb Kristiina selle üle, kuidas kaotatakse iseolemine (näiteks luuletustes "olin seltskonnas, kus üks tüdruk" või "mida teha nukkudega")
annaabi.ee 
