pdf ○ 4800 fiktiivset elulookirjeldust ○ Tööandjad välistasid enam kui 6 kuud töötud ja eelnevalt mõnes teises tööstusharus palgal olnud29Novaator, 14.12.2012 https://novaator.err.ee/246514/pikaajalise-tootuse-selgitamiseks-loodi-uus- teooria Palkade jäikus vihikus Palkade jäikuse põhjused 1.Miinimumpalga regulatsioonid 2.Ametiühingud 3.Efektiivsuspalk 1. Miinimumpalk ● Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul, näiteks noored ● Empiirika: 10% miinimumpalga suurendamine, suurendab noorte töötust 1-3% ● Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka. Kui tõstame miinimumpalka siis see vähendab ümbrikupalkade hulga. 2. Ametiühingud ● Ametiühingutel on monopoolne võim. Seda kasutatakse oma liikmetele kõrgema
Miinimumpalk Keinslik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Tööpuuduse leevendamine Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata. Vältida inimeste töötuks jäämist, takistades nende vallandamist. Vähendada tööpuudusega tekkivaid probleeme üksikisiku tasandil.
· Varjatud töötus 17 Töötuskindlustushüvitis (UI - Unemployment insurance) · UI tagab töötule mingi kindla aja jooksul teatud osa tema endisest palgast · UI suurendab tööotsimisele kuluvat aega: töötuks olemise alternatiivkulu väheneb töö leidmise hädavajadus väheneb ja tööle naasmise aeg pikeneb · Töötuhüvitise kasutegurid: kasvab tõenäosus leida endale kõige sobivam töökoht suurem tootlikkus ja parim võimalik sissetulek Töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema palga maksmisel (nn klassikaline töötus). Palkade jäikuse põhjused 1. Miinimumpalk · Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul · Empiirika: miinimumpalga suurendamine 10% võrra suurendab noorte töötust 1-3% · Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka! 2. Ametiühingud · Ametiühingutel on monopoolne võim, mida kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga
ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks. Kogupakkumine tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid). Raha on üldine ekvivalent, mis on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu maksimaalne suurus, mille käibib maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel, võlgade majandus on võimeline tagama olemasoleva tehnoloogilise taseme ja tagasimaksmisel, maksete eest tasumisel. Rahana ringlevad ka
suurenevad kiiremini kui kasvab tööviljakus. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted toote hinda, et kompenseerida palgakasvust põhjustatud omahinna tõusu ning kasumite vähenemist, samuti püütakse suurendada tööviljakust, koondades töökohti, millede tootlus on alla keskmise taseme. Edasised nominaalpalga tõstmised sel viisil kõrgenenud arvutusliku tööviljakuse alusel viivad aga uuesti palgakulude suurenemisele. Kui aga valitsuse poolt kehtestatakse tööturu tasakaalupalgast kõrgem miinimumpalk, viib see nn. klassikalisele tööpuudusele, sest kõrgema palgaga on tööandja vajadus töötajate järgi väiksem kui enne ning samas on kõrgema palga korral tööotsijate arv kasvanud. IV. Stagflatsioonist tingitud tööpuudus, so üheaegne töötuse ja inflatsiooni suurenemine (sageli räägitakse ka palga-hinna spiraalist), mida põhjustavad ebasoodsad pakkumissokk ning nendest tingituna kogupakkumise AS järsk vähenemine. V
töötajate jj p p palkamisest palkamises saadav tulu; tulu; c) ettevõtted pankrotistuvad majanduskriiside tõttu; d) kehtestatud uus miinimumpalk on kõrgem tööturu tasakaalupalgast e) kasvab heidutatud töötajate arv. 20. Passiivne tööturu poliitika seisneb tööturu reguleerimises a) suurendades suurendades töötu töötu abirahasid abirahasid ja ja materiaalseid materiaalseid toetusi; toetusi; b)) organiseerides g sotsiaalseid abitöid;;
53. Kui aktiivne elanikkond kasvab, mis juhtub töötusemääraga kasvab 54. Tõõjõu pakkumine Kui palk läheb madalamaks, siis nõudlus tööjõu järele suureneb. Madalam palk alandab tootmise omahinda ja ettevõtted saavad langetada toodete hinda. Hinna langus suurendab nõudlus ja see omakorda viib ettevõttete laienemiseni, mis tõttu ettevõtted laienevad ja värbavad siis uusi töötajaid 55. Millal tööjõu nõudluskõver nihkub- Kui palk tõuseb tasakaalupalgast kõrgemale, siis nõudlus tööjõu järele väheneb ja vastupidi. Tööjõu pakkumine suureneb siis kui firmad rohkem palka suudavad pakkuda. 56.Miks kehtestatakse miinimumpalk Et tüöandija ei kuritarvitaks tööjõudu. Riik teenib tööjõu palkade pealt. 57. Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. 58. Signaliseerimisteooria? Signaliseerimisteooria kohaselt ei suurenda
majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt. Keynsistlik tööpuudus Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Tööpuuduse leevendamine Enamasti soovivad valitsused tööpuudust vähendada. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed. Üks võimalik lähenemine on lühendada töö otsimiseks kuluvat aeg ja nii töötuse kestust. Selleks on omakorda mitmeid võimalusi: Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Näiteks nõuded, mille kohaselt töötu peab abiraha saamiseks regulaarselt tööd otsima
endale vastuvõetava töökoha. Tavaliselt otsitakse kõrgepalgalist tööd, kuid aja möödudes ollakse valmis leppima järjest madalama palgaga tööga. Mõne aja pärast leiab inimene töö ja turg tasakaalustub. Töötust ei oleks, kui iga vallandatu või omal soovil lahkuja saaks kohe töö. Lepingute teooria palga kujundamisel on väga oluline roll ametiühingutel. Ametiühing kehtestab oma liikmetele sellise palga, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. See aga toob kaasa tööpuuduse. Sees- ja väljasolijate teooria ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nimetatakse seesolijateks ja neid, kes ei ole hõivatud väljasolijateks. Nad on üksteisest eraldatud majanduslike barjääridega seesolijad kaitsevad oma töökohti kõrgendatud palganõudmistega, kulude tähtsus etevõtted eelistavad maksta kõrgemat palka seesolijatele selle asemel, et maksta vallandamiskulusid ja uusi välja koolitada. Sotsiaalne barjäär
Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas Ametiühingud ja kollektiivlepingud Oluline roll palga kujundamisel Ametiühingud, mida tööjõuturul peetakse monopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel Tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset Efektiivsuspalga teooria Ettevõtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka, sest see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kõrge tootlikkuse, firma jaks omakorda suurema kasumi Seetõttu ei soovi tööandjad alandada palga määra, juhul kui see osutub
e. palgata sundpuhkused 45. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a. tööjõu koosseisu b. töötute hulka c. heidutatud töötajate kategooriasse d. väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. põrandaaluste töötajate hulka 46. Struktuurne töötus kasvab, kui a. kehtestatud uus miinimumpalk on kõrgem tööturu tasakaalupalgast b. kasvab heidutatud töötajate arv c. ettevõtted pankrotistuvad majanduskriiside tõttu d. suur hulk üliõpilasi soovivad leida suvevaheajaks tööd e. uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui uute töötajate palkamisest saadav tulu 47. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on a. struktuurselt töötu b. välja arvestatud tööjõu koosseisust c
Välja: võetakse pärast ootamist tööle tagasi. Palgatakse esmakordselt. Minnakse heitunute kategooriasse, kes on kaotanud usu tulevikku ja loobunud edasistest tööotsingutest. 82. Mis on nn efektiivsuspalk ja kuidas see mõjutab tootlikust? Kuidas saab efektiivsuspalga teooria abil selgitada asjaolu, et erinevatel eriaaladel on sageli erisugune töötuse määr? Efektiivsuspalga teooria järgi on ettevõtjal kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka,s est see tagab töötajate lojaalsuse ja nende töö kõrge tootlikkuse. Osadele töötajatele makstakse tasakaalupalgast kõrgemat palka, hoidmaks neid oma ettevõttes kinni, et nad ära ei läheks. Tulemuseks võib olla selle eriala töötajate suhteliselt kõrgem tootus, sest nende pakkumine ületab kõrgema palgataseme juures oluliselt nõudmist. 83. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine
tasakaalust. - Vale Inflatsiooni saab pidurdada ainult ringluses oleva rahamassi vähendamisega. - Vale Pensionieas inimesed võivad kuuluda ka tööealiste hulka. Tööjõus osalemise määr on suhtarv, mis näitab a. Töötute ja mitteaktiivsete elanikonna suhet b. Töötute ja tööealise elanikkonna suhet c. Aktiivse elanikonna suhet tööealisesse elanikonda d. Töötute ja kogurahvastiku suhet Efektiivsuspalga all peetakse silmas palgataset, mis on a. Miinimumpalk b. Tasakaalupalgast kõrgem motiveeriv palk c. Palk, mille puhul on tööpuudus minimaalne d. Keskmine tasakaalpalk Tööhõive määr on alati suurem kui tööjõus osalemise määr. - Vale Suurim osa Eest tööturul hõivatutest töötab a. Ehitussektoris b. Töötlevas tööstuses c. Avalikus sektoris d. Hulgi ja jaekaubanduses Keda neist kategooriatest ei loeta väljaspool aktiivset tööjõudu asuvaks a. Vabakutselisi näitlejaid b. Tööealisi pensionäre c. Täisõppeajaga tudengeid d
majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige: madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas vähese töökogemusega noorte hulgas. Ametiühingud ja kollektiivlepingud Palga kujundamisel on väga oluline roll ametiühingutel. Ametiühingud, mida peetakse tööturulmonopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. Ametiühingute tegevus tekitab tööturul konfliktierinevate töötajate gruppide vahel eksisteerivad nn insiderid ja outsiderid. Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel, tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset, mis võimaldaks firmal palgata rohkem tööjõudu Efektiivsuspalga teooria Ettevõtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka, sest see tagab
Väljaspool tööjõudu on inimesed, kes ei tööta ja ei ole ennast tööotsijana registreerinud, kuna nad: · Ei soovi töötada · midagi oli veel Tööturu statistika näitajad: Hõive määr: Töötuse määr: Aktiivsuse määr: Active = Employed + Unemployed The rest = Inactive Hõive = E / (E + U + I) Töötus = U / (E + U) Aktiivsus = (E+ U) / (E + U + I) Tööpuuduse liigid a) ,,Klassikaline" töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga kehtestamisel. b) Tsükliline ehk Keynesi töötus tekib majanduslanguse korral, mil töötajad ei nõudstu nominaalpalga alandamisega, kuid lepivad üldise hinnatõusuga. c) Siirdetöötus ümberõppest tingitud jms d) Struktuurne töötus demograafiline; hariduspoliitikast tingitud; kapitalipuudusest tingitud; regionaalne e) varjatud töötus f) (tööpuuduse loomulik määr) Tööpuuduse põhjused Makroteooriad (enne 1980-daid) · Otsimisteooria
Vahe ongi tööpuudus. Keynsistlik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Varjatud töötus ametlikus statistikas kajastamata töötus. Teatud hulk inimesi on alahõivatud (osalise tööajaga) või väljaspool tööjõudu (heitunud töötajad). Tegemist on potensiaalsete töötutega, keda ametlikult töötute hulka ei arvata. Näteks koduperenaised, kes tööturuametis end tavaliselt ei registreeri. 2.2.2. TÖÖPUUDUSE PÕHJUSED
Tööpuuduse majanduslikud teooriad Makrotasandil enne 1980 Otsimise teooria (search theory), mille kohaselt kulub töötuks jäänud inimesel teatud aeg uue töökoha leidmiseks. Selle peamiseks põhjuseks on (ebareaalselt) suured palgaootused ja tööotsimise perioodi pikenemisega langevad tööotsija nõudmised reaalsemaks. Lepingute teooria (contract theory), mille kohaselt nõudlust ja pakkumist mõjutavad ametiühingud, mille tegevuse tulemusena kehtestatakse tasakaalupalgast oluliselt kõrgemad palgad. Mikrotasand alates 1980 Sees- ja väljasolijate teooria (insider- outsider theory ), mille kohaselt ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nimetatakse seesolijateks, kes kaitsevad oma töökohti väljasolijate eest kõrgendatud palganõudmistega. Efektiivse palga teooria (efficiency wage theory), mille kohaselt maksab tööandja töötajatele
majandussokkidele või muudele muutustele majanduses, kus kiire reageerimise võti seisneb suutlikkuses paigutada ümber ressursse uuenenud majanduskeskkonnas nii, et tagada muutustega kiire kohandumine. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Kui palk on allpool tasakaalutaset, siis tekib tööjõuturul puudujääk. Kui palk on tasakaalupalgast kõrgem, siis on tegemist turuülejäägiga. Viimase aja kirjanduses ei ole jõutud ühisele tulemusele, kas alampalk tõstab või alandab tööhõivet. Seetõttu küsimus alampalga mõjust jääb majanduslikult vastuoluliseks. Kuigi rohkem on jõutud järeldusele, et alampalga tõstmisel on pigem väike või neutraalne mõju tööhõivele. Kvalifitseeritud tööjõu nõudluskõver on järsem kui kvalifitseerimata tööjõu nõudluskõver.
on: 9,1 242. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,10 ja töö kaotanute määr ühes kuus on 0,02, siis töö leidnute määr kuus on: 0,18 243. Sektoraalsed nihked: muutuvad vältimatuks friktsionaalse töötuse 244. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest: a)enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk, b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud, c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikusega töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka 245. Töötuse loomulik (naturaalne) määr on tööjõuturu tasakaaluseisundi ehk püsiseisundi töötuse määr, mis sõltub töö kaotanute ja tööd leidnute määradest. Mida kõrgem on töö kaotanute määr, seda kõrgem on töötuse määr ning mida kõrgem on tööd leidnute määr, seda madalam on töötuse määr. 246. Struktuursuse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset 247
a) tööjõu koosseisu; b) töötute hulka; c) heidutatud töötajate kategooriasse; d) väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka; e) põrandaaluste töötajate hulka. 19. Struktuurne töötus kasvab, a) kui suur hulk üliõpilasi soovivad leida suvevaheajaks tööd; b) uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui uute töötajate palkamisest saadav tulu; c) ettevõtted pankrotistuvad majanduskriiside tõttu; d) kehtestatud uus miinimumpalk on kõrgem tööturu tasakaalupalgast e) kasvab heidutatud töötajate arv. 20. Passiivne tööturu poliitika seisneb tööturu reguleerimises a) suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi; b) organiseerides sotsiaalseid abitöid; c) stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohtasid; d) täiustades tööturu organisatsiooni; e) doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist tööjõu kõrge nõudlusega piirkondadesse; f) kehtestades töötutele sotsiaalseid garantiisid. 21
annaabi.ee 
