inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) ("Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga") PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. (7) ("Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza". Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree.) SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) 15. Sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Talle tuli palju tellimusi luksust
,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke kuritarvitusi, paavsti ja suure osa vaimulikkonna korruptiivset ja moraalitut eluviisi ja keskaegset skolastilise teoloogia ähmasust. Samas oli ta veendunud tasakaalukate ja rahumeelsete kiriklike reformide apologeet. Nõnda võiks Erasmust nimetada nii humanistliku teoloogia alusepanijaks kui ka eelreformaatoriks enne Lutherit ja tema mõttekaaslasi. Rooma katoliku kiriku ja paavsti ülimuslik võim keskajal. Liivimaa ühiskond ja kirik. Argiteadvuses, ka valdavalt varasemas kirikuajaloos on reformatsioon pigem usuline sündmus, aga on selge, et vaatlemaks reformatsiooni taustajõudusid ja eeldusi, toimumist,
243. Inimene tunneb teise juures ikka ainult seda, mis ta on oma isiku juures ära tundnud. 244. Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! 245. Tea, et sõprus on nagu klaas: kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! 246. Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel! 247. Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. 248. Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis, kui neid pole enam. 6 249. Inimesest halvasti mõeldes suhtu temasse hästi. 250. Kaastunne on tihti vaid oma hädade äratundmine ligimese hädades,õnnetuste eelaimus, mis kunagi meid tabada võivad. 251. Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme. 252
Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. Sõprus on muutuv suurus. Mõtte ühtsus loob sõpruse. Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutevad. Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad. Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel! Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis, kui neid pole enam. Kui üks mees lööb teist nuiaga, ei tähenda see, et ta teda ei salli. Tal oli lihtsalt nui peos, teine mees läks mööda, mugav oli lüüa! Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased ei pääse nii ligi! *See on tõeline armastus, mis ikka ja alati jääb samasuguseks: ka siis, kui talle kõik lubatakse või kui talle kõik ära öeldakse. ( J. W. Goethe)
teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! *** Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel! *** Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. *** Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis, kui neid pole enam. *** Inimesest halvasti mõeldes suhtu temasse hästi. *** Kaastunne on tihti vaid oma hädade äratundmine ligimese hädades, õnnetuste eelaimus, mis kunagi meid tabada võivad. Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu,
õppida. 243.Inimene tunneb teise juures ikka ainult seda, mis ta on oma isiku juures ära tundnud. 244.Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! 245.Tea, et sõprus on nagu klaas: kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! 246.Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel! 247.Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. 248.Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis, kui neid pole enam. 249.Inimesest halvasti mõeldes suhtu temasse hästi. 250.Kaastunne on tihti vaid oma hädade äratundmine ligimese hädades,õnnetuste eelaimus, mis kunagi meid tabada võivad. 251.Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme. 252.Kellelegi ei ole tarvis niisugust inimest, kellele kedagi tarvis ei ole! 253
Tal oli lihtsalt nui peos, teine mees läks mööda, mugav oli lüüa! 3487. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 3488. Raske on olla hea inimene, hoopis kergem on olla parem. 3489. Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus! 3490. Kellelegi ei ole tarvis niisugust inimest, kellele kedagi tarvis ei ole! 3491. Inimesest halvasti mõeldes suhtu temasse hästi. 3492. Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis, kui neid pole enam. 3493. Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. 3494. Inimene tunneb teise juures ikka ainult seda, mis ta on oma isiku juures ära tundnud. 3495. Meie vaenlased pole need, kellelt meie ei või midagi õppida, vaid need, kellelt meie ei taha midagi õppida. 3496. Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus need on meie sõbrad
annaabi.ee 
