Vee mõju säilivusajale Enamikes toiduainetes on vett rikkalikult 1) Vaba vesi 2) Seotud vesi a. Ei ole lahustiks b. Külmub väga madalatel temperatuuride c. Aururõhk puudub d. Tihedus on vaba veega võrreldes suurem Vee aktiivsus Toidu säilituskvaliteet ei sõltu mitte vee sisadusest toiduaines, vaid vee aktiivsusest P on osaline veerauru rõhk temperatuuril T, P0 on veeauru rõhk samal temperatuuril T ja ERH on tasakaalne suhteline niiskus temperatuuril T Kui aw langeb: 1) Mikroorganismide kasv pidurdub 2) Ensüüm-katalüüsitud reaktsioonid aeglustuvad 3) Mitte-ensümaatiline pruunistumine pidurdub 4) Rasvade autooksüdatsiooni kiirus aga kasvab! Mida kõrgem on vee aktiivsus, seda lühemat aega toit säilib. Säilitamiseks üritatakse vee aktiivsust alla viia. Suhkur ja sool on tuntud vee aktiivsuse alandajad. aw alla 0,85 viitab juba pikemaajalisele säilivusele.
kus KG = 0,08; K+ = 0,16; K- = 0,20; mO2 väärtus võtame tabelist 1 interpoleerimise teel saame (Lisa) 21°C juures => (21-22)/(20-21)*(30,67-29,83)+29,83=30,67 ja c = 0,014 mol/l alg soola kontsentratsioon lahuses. 30,67 Siis m = = 31,31 molO2/l, 1 - ( 0,08 + 0,20 + 0,16 ) 0,014 0, 75 mol / l hapniku tasakaalne kontsentratsioon lahuses õhu aparaati sisenemisel on molO2 0,008608 0,21atm l * c sisseO = = 0,000275 molO2/l molO2 l atm molO2 ( 24,5 + 273) K
1 - (K G + K - z + + K + z - )c 0,75 kus KG = 0,08; K+ = 0,16; K- = 0,20; mO2 väärtus võtame tabelist 1 (Lisa) 21°C juures => 30,25 ja c = 0,0206 mol/l keskmine soola kontsentratsioon lahuses. 30,25 Siis m = = 30,99 molO2/l, 1 - ( 0,08 + 0,20 + 0,16) 0,0206 0 , 75 mol / l hapniku tasakaalne kontsentratsioon lahuses õhu aparaati sisenemisel on molO2 0,00859 0,21atm l * c sisseO = = 0,000277 molO2/l molO2 l atm molO2 ( 24,5 + 273) K 2
Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH 3COOH CC2H5OH
Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = aCH 3COOH a C2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH3COOH CC2 H5OH
Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7
tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH 3 2 2 3 3 2 5 2 5 kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH 3COOH CC2 H5OH
elektrijuhid, väikese tihedusega, sageli väga hea painduvusega, kitsa tööteperatuuride piirkonnaga. 2.Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Püsiv- ja juhuslik dipoolside. 3.Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Elektronid täidavad orbitaale järgnevas järjestuses:1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s24f145d106p67s25f146d107p66f 147d10 4.Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? Tasakaalne olek tekib siis kui tõmbejõud saavad võrdseks tõukejõududega ja nende sumaarne jõud on võrdne 0ga 5.Kirjeldage keemilist sidet argoonis? Keemiline side kahe argooni aatomi vahel on dipoolne ja väga nõrk, kuna argooni väliskiht on täidetud ei saagi ta moodustada tugevaid sidemeid. Kui üks Ar aatom satub teise lähedusse, siis tema elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Sellest tulenebki side. 6
vakantsi moodustumine); T - absoluutne temperatuur Kelvini kraadides K - gaasi e. Boltzmanni konstant. K väärtus on 1,38 . 10-23 J/aatom·K ehk 8,62 . 10-5 eV/aatom K ehk kui anname mooli aine kohta siis k asendub R - 8,31 J/mool K e. 1,987 cal/mool K. Kui vakantside kontsentratsioon materjalis vastab võrrandiga arvutatule, siis nimetatakse seda tasakaaluliseks vakantside kontsentratsiooniks. Võrrandist järeldub, et kui absoluutne temperatuur läheneb nullile, siis tasakaalne vakantside kontsentratsioon läheneb nullile s.o. 43 vaid absoluutse nulli juures on võimalik saada materjale, kus tasakaalsete vakantside kontsentratsioon on 0. Tasakaalsete vakantside kontsentratsioon N v suureneb eksponentsiaalselt temperatuuriga. Temperatuuridel, mis on lähedased materjali sulamistäpile, on suhe N/N v suurusjärgus 104. Lisaks tasakaalulistele, temperatuurist
annaabi.ee 
