1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele. Vastus: B seisukoht on õigustatud, tuginedes VÕS § 197 lõike 1-le
sest B saab töö tegemiseks lisatähtaja. B töötab ilma puhkepäevadeta ja lõpetab siseviimistlustööd 22.01.2014. A võtab töö aktiga vastu 30.01.2014. B väljastab A-le arve summas 40 000 eurot maksetähtajaga 60 päeva. B avastab 28.04.2014, et A-l on arve maksmata. Ta ssadab A-le korduvalt sellekohaseid päringuid. A saadab B-le 15.06.2014 leppetrahvi määramise teate summas 20 000 eurot ning tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma leppetrahvinõude B tasunõudega.Ühtlasi tasub A ära osaliselt B arve summas 20 000 eurot. B saadab A-e pretensiooni ja ei nõustu leppetrahvinõudega. B selgitab muuhulgas, et A töödejuhataja lubas talle töö tegemiseks täiendava tähtaja. A vastab selle peale, et kuna A töödejuhatajal puudusid lepingu järgi volitused tähtaegade muutmiseks, siis mingit tähtaja muutmist ei olnud toimunud. Kas ja millises summas saab B nõuda A-lt raha? a) Kas B-l on A vastu olemas tasunõue?
Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Subjektide paljususe puhul tuleb hinna alandamist samas väärtuses rakendada kõikide sama poole isikute suhtes ühiselt ja samaväärselt (VÕS § 112 lg 2). Hinna alandamist eristab kahju hüvitamisest see, et see puudutab ainult kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahet. Hinna alandamist ei tohi segi ajada situatsiooniga, kus üks pool tasaarvestab mittekohasest täitmisest tuleneva kahjunõude teise poole tasu maksmise nõudega. Hinna alandamise eelis kahju hüvitamise nõude ees on, et tema eelduseks ei ole kohustuse rikkumise mittevabandatavus. Hinda võib alandada sõltumata sellest, kas kohustuse rikkumine oli vabandatav või mitte. Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. 6. Viivis (VÕS § 113) Viivist kohaldatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel
kontrollinud tagastusnõude õigsust. Üle 640 000-eurose summa tagastamise korral tehakse kirjalik otsus, kuhu märgitakse ka enammakse kontrollimiseks läbiviidud toimingud ning kontrolli läbiviinud ametniku nimi. Otsuse allkirjastab maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik. (MKS § 106 lg 2) Kui maksuhaldur arvutab enne tagastusnõude täitmise tähtaega välja intressi suuruse (§ 115), tasaarvestab maksuhaldur enne tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamist intressinõude tagastusnõudega ilma intressinõude tasumiseks maksetähtaega andmata. (MKS § 106 lg 21) Kui tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse enammakse 60 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates, kui maksuhaldur ei otsusta täita tagastusnõuet varem. (MKS § 106 lg 3)
lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kaasus nr 22 (24.11.16) 1. Kehtiv leping: käsundusleping § 619, § 24 lg 3 (eriti p-d 4 ja 5) aitab tuvastada. 2. Rikkumine: mittekohane täitmine. § 620 lg 2 hoolsuskohustuse rikkumine.
kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Subjektide paljususe puhul tuleb hinna alandamist samas väärtuses rakendada kõikide sama poole isikute suhtes ühiselt ja samaväärselt (VÕS § 112 lg 2). Hinna alandamist eristab kahju hüvitamisest see, et see puudutab ainult kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahet. Hinna alandamist ei tohi segi ajada situatsiooniga, kus üks pool tasaarvestab mittekohasest täitmisest tuleneva kahjunõude teise poole tasu maksmise nõudega. Hinna alandamise eelis kahju hüvitamise nõude ees on, et tema eelduseks ei ole kohustuse rikkumise mittevabandatavus. Hinda võib alandada sõltumata sellest, kas kohustuse rikkumine oli vabandatav või mitte. Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.
annaabi.ee 
