1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p) 'Tarto maa rahwa Näddali-Leht', mille ilmumine jäi lühiajaliseks, sest võimud sulgesid selle. 9.Näete pildil üht Läänemaa mõisahoonet. Mis mõisahoonega tegu ning millises arhitektuuristiilis on ta ehitatud?(2p) Pildil on Penijõe mõis, mis on rajatud 17. sajandi alguspoolel. Mõisahoone on rekonstrueeritud klassitsistlikus stiilis.
põliselanikeeestlaste ja lätlaste talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Kord nädalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartumurdeline ajaleht "Tarto maa rahwa NäddaliLeht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja lätlaste keele ning kultuuri vastu niivõrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Täname kuulamast!
saanud lugemist selgeks ; Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta kõrge) b)Eestikeelne kirjasõna - Raamatutrükkimise algus 1630.aastail (suuremates linnades trükikojad; Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega) - Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn. vana kirjaviis, mis kasutusel 19.saj. keskpaigani) c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool - Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana - Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias)
õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Positiivsete külgedena ei saagi eestlaste poolt vaadatuna palju asju välja tuua. Kindlasti ühetedeks headeks külgedeks oli see, et hakkas arenema eestikeelne kirjasõna ning alguse sai rahvaharidus. Eesti rahvas ja eesti keel hakkasind arenema kahes naaber kubermangus mõneti erinevalt, eestlastel oli niisiis kaks kirjakeelt- tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Ning Andreas Virginius ja Adrian Virginius tõlkisid lõuna-eestikeelse „Wastse Testamendi“ ning Henrich Stalh avaldas esimese eesti keele grammaatika. Minu arvates on väga hea, et siin Eestis elas tollal eestlasi, kes näitasid välja, et nad tõesti hoolivad enda kodumaast ja keelest ning hakkasid seda edasi arendama.
ajal 41 kooli. · Kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks. · Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta suur. 4. Eestikeelne kirjasõna a. Raamatu trükkimise algus 1630. aastail: · Suuremates linnades trükikojad. · Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid: · 1630 Tartus · 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf):
kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel.
1684. a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius. Ennastsalgava tööga suutis ta nelja aasta jooksul välja õpetada 160 noormeest. Forselius hukkus 1688. a. laevaõnnetuses. Tema tegevuse mõjul otsustas Maapäev 1687. a. , et igas kihelkonnas tuleb asutada kool ja palgata koolmeister. *Eestikeelne kirjasõna Eestlastel oli kaks kirjakeelt tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J
Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu
R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. Tema tuntumad tööd: ema ja isa portree, „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Dr. Ph. Karell – keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Nimeta 2 olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. saj. Eestis järgmistes valdkondades: haridus, eestikeelne kirjasõna. H: taasavati TÜ (1802); mindi üle kohustuslikule koolisundusele; (töötas Prof. Inst.). E: 1806 ilmus esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht; „Kalevipoeg“ anti välja, Masing andis välja I aabitsa. Iseloomusta baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus. Esita 3 näidet ja põhjenda nende tähtsust/tähendust. 1) Korraldasid laulupidusid – eestlased hakkasid nende eeskujul ka laulupidusid korraldama ja panid sellega alguse laulupidude traditsioonile. 2) Paljud baltisaksa teadlased töötasid TÜ-s – tänu nendele saavutas TÜ ülemaailmse kuulsuse.
Tol ajal pidasid haritlased eesti keelt eksootiliseks. 1693. andis Johann Hornung välja ladinakeelse eesti grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära. Seda tunneme kui vana kirjaviisi. Valgustusajastul tulid välja esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud (mugandatud saksa keelest). Nt Arveliuse ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut".. Talurahava seas olid olulised ka nõuanderaamatud. 19. saj muutus tähtsaks ilmalik kirjandus: kalendrid, ajalehed. I eestikeelne ajaleht: (tartumurdeline) 1806. a Tarto maa rahwa Näddali-Leht(võimud sulgesid aasta lõpuks) I eesti rahvuslik ajaleht: Jannseni Perno Postimees 11. Rahvuslik liikumine. Võitlus kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. Estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid seltse. Tuntuimad: Kreutzwald, Jürgenson, Faehlmann(temast sain ülikooli eesti keele lektor, 1838
ja esimese Eesti üldlaulupeo korraldustomkonna presidendina.15 1862. aastal tehti kirikus suurem remont ja ümberehitus. Pandi üles ka uued kellad ja uus kantsel. 1890. aastal ehitati kuulsa orelifirma Saueri poolt uus ore. 1889. aastal telliti kiriku jaoks uus altarimaal tuntud baltisaksa kunstnikult Julie Emilie Wilhelmine Hagen- Schwarzilt. Maalil oli kujutatud Kristust ristil ja risti all Maarjat, Johannest ja Maarja Magdaleenat. Pildi kohale retaablil oli kirjutatud tartumurdeline piiblisalm: ,, nida om Jumal ma ilma armastanu". Kümmekond aastat enne kiriku hävimist ehitati hoonesse keskküte ja kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude muude Tartu hoonetega ka Maarja kirik. Säilisid vaid kiriku seinad, suur kell, mis hiljem viidi Paistu kiriku torni, väike ristimisvaagen, altari krutsifiks, armulauariistad ja praost
Rootsi ajal arenesid eesti rahvas ja tema keel kahes naaberkubermangus mõneti erinevalt. Nii oli Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja eestlastel kaks kirjakeelt tartumurdeline ja tallinnamurdeline. Mõlemad loodi jumalasõna levitamise Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas eesmärgil ja saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Koostati eesti keele
Õige on kirjutada VIII rahvusvaheline konverents (väikeste tähtedega). Sõna põhiseadus on väikese tähega. Sõna maakond kui liigisõna on väikese algustähega: Pärnu maakond. Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse). Kas kasutada „pronksiöö“ või „pronksöö“? – Soovitame omastavalise täiendosaga liitsõna pronksiöö. Algustäht on väike. Õige on kirjutada talispordi Meka Otepää Õige on tartumurdeline (väikese algustähega). Õige on kirjutada iseseisvusmanifest (väikese algustähega). Siberi eestlased on lahku, esimene sõna on suure tähega. Õige on Nõukogude okupatsioon. Õige on kirjutada Maarjamaa Risti orden. Sõna äriseadustik on väikese tähega. Õige on kirjutada Toompea lossi valge saal, Eesti Raadio sinise laega saal Õige on kirjutada Balti riigid (lahku ja teine sõna on väiketähega), aga Baltimaad
Sõna põhiseadus on väikese tähega. Sõna maakond kui liigisõna on väikese algustähega: Pärnu maakond. Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse). Kas kasutada ,,pronksiöö" või ,,pronksöö"? Soovitame omastavalise täiendosaga liitsõna pronksiöö. Algustäht on väike, sest tegu pole ajaloosündmuse püsikindla nimetusega. Õige on kirjutada talispordi Meka. Õige on tartumurdeline (väikese algustähega). Nimest Riia tehtud tuletis riiastuma on väiketähega. Õige on kirjutada iseseisvusmanifest (väikese algustähega). Siberi eestlased on lahku, esimene sõna on suure tähega. Sõna südamenädal on väikese tähega. Õige on Nõukogude okupatsioon. Õige on kirjutada Maarjamaa Risti orden. Sõna äriseadustik on väikese tähega. Õige on Suur Prantsuse revolutsioon. Õige on kirjutada Toompea lossi valge saal.
annaabi.ee 
