Ajalugu Liivi sõda: Sõja taust: vana-liivima ümber kogunesid tugeva keskvõimuga riigid- venemaa,rootsi, taani ja poole-leedu. Samal ajal oli vana-liivimaa killustatud,nõrk ja sisetülides. Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560
neil maad sekulariseerida, 2) Teine leping oli rahuleping Poola ja Liivimaa vahel, lahendades ära piiritüli ja kaubandusvastuolud. Kui Fürstenberg saabus allkirjstama lepingut, siis sõlmiti kuninga ja Fürstenbergi vahel ka kolmas, salajane leping, liit Venemaa vastu. Hoolimata lepingust ei saanud Liivimaast Poola sõltlast. Koadjuutorivaenus lõppes kui Christoph sai koadjuutoriks. Liivi sõja põhjuste küsimus- Tartumaksu küsimus saab heaks põhjuseks, et alustada Liivi sõda. 1557. aasta sügiseks pidi raha olema saadetud, kuid Liivimaa otsustas saata delegatsiooni, mis uuris Tartumaksu küsimust ja tuli täpsustama ja küsima täiendavat aega. Kui delegatsioon ületas piiri siis nägid, et piiripeale oli toodud palju relvi, vilja ning läheduses asuvad väeosad ja hobused. Igal pool olid ehitatud uued sillad. Tsaar ei surunud delegatsioonile kätt. Summaks oli 45 000 taalrit ning iga aasta
annaabi.ee 
