TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas ning see on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati
wUuenduskuuri käigus pikendati ja kõrgendati hoone dornset (köetud eluruum), tänu millele saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Märkimisväärne tänapäeva ehituskunsti jaoks on kindlasti fakt, et hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosale huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Tänapäevase väljanägemise sai hoone fassaad alles 1597. aastal, kui tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostast ehitusmeister Hnas Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu) ja erinevate loomade (nt. lõvi, kotkas, sokk) maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi
terrassi tipul. Tänini on Sumeri varasemast perioodist säilinud taoliste tsikuraatide jäänuseid kümmekond, neist tuntuim on Uri linnas asuv jumal Nannarile pühendatud tsikuraat ( 3. at. lõpp eKr. ). Erineva paksusega kolm astmistikku olid seest täis, alumise terrassi põhja mõõtmed 43 X 65 m, terrassi kõrgus 15 m. Terrasside kergelt kaldus seinad olid kaunistatud lamedate nisside ja eenditega, ülaservi kindlustasid ja kaunistasid pooleks lõigatud savipudelitest kokku seatud ornamendid. Terrassidele pääses mööda kolme välistreppi, kõige järsem viis ülal asuva templini, kaks külgtreppi aga esimesele astmele, kus asus sissepääsuvärav terrassidele. Uri tsikuraat oli ehitatud toortellistest ( suurus 20 x 30 x 10 cm ), neid läks taolise kolossi ehitamiseks vaja 7 kuni 8 miljonit. Tellised sidestati asfaldiga, astmikud olid nagu ikka seest täis ning ülaosas kaetud veel meetripaksuste pilliroomattide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
