Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tartu kultuuriüritused - sarnased materjalid

festival, evad, festivali, emaj, laulupidu, ritused, likool, gaudeamus, tartuff, raekoja, athena, tartumaal, tantsupidu, kide, eldud, alane, linlaste, orkestrid, paljudki, lootspill, valmistamist, rituste, ootuses, esinenud, linnav, muudki, gilt, kummardus, variatsioonid, idukite, istlus, sellep, vanemuine, janne, sarja, pilaste, rahvakultuuri, tete
thumbnail
17
pptx

Tartu kultuuriüritused (PowerPoint)

Tartu kultuuriüritused Janne puks Tartu tuntumad kultuuriüritused Armastusfilmide festival tARTuFF Emajõe festival Tartu lõõtspillifestival Taaralinna taaderant Tartu Hansapäevad Tartu laulupidu Tartu linna päev Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus Jõulufestival ja rahvusköökide päevad Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi. Kavas on filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss Emajõe festival "Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata laevu ühises pikas reas jõeparaadil kulgemas. Või sellepärast, et tõestada, et kalarikas jõgi võib kalameest üllatada ka kesklinna südames latikapurikaga."

Kultuurilugu
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

2 Ilmselt külastas juba toona J.V.Jannsen neid üritusi ja tegi neist omad järeldused. Jannsen käis 1861 aastal Riias Balti-Saksa laulupeol, millest võtsid osa ka meie linnade koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kestis tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas. Laialdast tähelepanu äratas rahvarikas Saksa laulupidu Tallinnas 1866 aasta suvel. Pidu kestis ligi nädala ja sellest võtsid osa saksa koorid kogu Baltikumist ning Peterburist. Eeskujuks olid ka lätlased, kes suuremaid kohalikke laulupidusid korraldasid juba 1864 aastast. 1864 aastal toimus Valga linnas Läti laulupidu, millest võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sellega kerkis üles küsimus, et miks ei peaks eestlased sama võimekad olema.

Muusikaajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti esimene üldlaulupidu

laulvale rahvale kätte maksma. Hirm haihtus kohe, kui said teada, et tegu on lauluhuviliste, mitte ründajatega. Meenutab pöördelistel öölaulupidudel eestlasi vabaks laulnud ansambel Rodeo. 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. 18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868

Muusikaajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid

Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov Suletud uste taga Maarja kirikus Õnnestus hästi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. Osalejad 4 orkestrit 56 puhkpillimängijat

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

......... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" ­ see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20

Muusika
107 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis

Ka veini ja toidufestivalid on maailmas populaarsed. Paljudes veinipiirkondadel toimuvad traditsioonilised veinifestivalid ja tihtipeale ühendatakse need muusikaüritustega. Näiteks mängitakse viinamarjaistanduses dzässmuusikat või ooperit. (Van der Wagen 2005: 9) Festivalid on Eestlaste seas populaarsed. Erinevatel teemadel festivale toimub Eestis peamiselt soojemal ajal. Pärnu Suupillifestival toimub Pärnus juulis 2011 juba kümnendat korda. Festival on populaarne ja külastajaterohke ( enam kui 2500 vaatajat- kuulajat 2010 aastal ). Festivalist on osa võtnud suupillimängijad põhja- ja baltimaadest, samuti Saksamaalt, Austriast, Hollandist, Inglismaalt, Itaaliast, USA-st ja Prantsusmaalt. Festivali raames toimub kõigi kategooriate suupillimängu konkurss, millest saab osa võtta iga osaleja. Festivaliprogrammis on Gala- ja vabaõhukontserdid ning workshopid. Eraldi toimub rahvamuusikakontsert publiku auhindadele.

kultuurid ja kombed
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esimene eesti laulupidu

Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui teenistuseotsimine vaimuvaesuse kasvatamise arvel", levis teos omal ajal määratu suurel arvul. Leviku mõistmiseks annab Jannsen selle eessõnas selge põhjenduse, kirjutades, et neid laule võib igal ajal ja igas kohas laulda. Rahva igasuguste eneseavalduste rahuldamiseks ilmaliku lauluga oli mõeldusd "Eesti Laulik", mis ilmus 1860. aastal värsiraamatuna Oma ajalehes "Perno Postimees" 1857 Tallinnas peetud baltisaksa laulupidu lugejatele tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid. 1865. aastal asutati just tema algatusel eesti kultuuriloos kõige viljastavama tähtsusega eestlaste esimene lauluselts "Vanemuine". Jannsen võttis esimesena kasutusele sõnakombinatsiooni "eestirahvas" senini käibinud "maarahvas" või "talurahvas" asemel, ning järgneva kümnendi jooksul sai see sõnapaar üldisemalt tuntuks Jannsen ei olnud küll I laulupeo komisjoni eesotsas, kuid korraldamise

Muusika
129 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

rahvuskultuuri tähtsus oli ääretult suur, äratades isegi rahvusvahelist tähelepanu. J.V.Jannsen käis 1861. aastal Riias balti saksa laulupeol,millest võtsid osa ka meie maa linnade lauluseltside koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat, ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kesris tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas, mida tal edaspidi vaja läks. 1868. a. suvel toimus Valga linnas Läti laulupidu, millest võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sel puhul kurtis J.V Jannsen ,et lätlastel olevat laulupeod olemas, mis eestlastel puuduvat, kuigi neid olevat meilgi vaja. Laiusel korraldati aastakümneid tegutsenud laulukoori algatusel 1866. a. väike laulupidu, kuhu kogunesid lauljad ka teistest kihelkondadest, kokku 35 inimest. Koore juhtis Laiuse köster H. Nieländer, kes oli juba 30 aastat sellega tegelenud.

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

............................................................26 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemal ,,Eesti esimene üldlaulupidu" annab ülevaate Tartus toimunud esimese laulupeo kohta. Valisin selle teema, kuna laulupidude temaatika on minu jaoks väga huvitav. Mulle meeldivad laulupeod ja olen ka ise Tallinnas laulupeol lauljana osalenud. See oli tõesti väga meeldejääv ja võimas sündmus. Töö käigus tahtsin rohkem teada saada laulupidude ajaloost, lähtudes sellest, et esimene laulupidu on Eestis tänaseni kestva laulupidude traditsioonide algataja. Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu. Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö uurimusliku osa jaoks küsitlesin gümnaasiumiastme õpilasi, et selgitada, millised on tänapäeva noorte teadmised esimesest laulupeost ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad.

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kolmas laulupidu referaat

1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“

Tegelikult oli see zest mõeldud Aleksandrikooli asutamise pidurdamiseks ja pidi eestlasi üldhariduslikest koolidest eemale tõmbama. Sakslaste Inge Org ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Esimene Eesti Üldlaulupidu

„Esimene Eesti Üldlaulupidu“ Referaat Tallinn 2014 1. EESKUJUD EESTI ÜLDLAULUPEOLE Koorilaul kujunes 19.sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksamaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a

Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Noorte laulu- ja tantsupidu 2017 ja üldlaulupidu 2019

XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" · XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Need on noored, kelle väärtushinnangud ja teod alles hakkavad kujundama Eesti riigi ja rahva teed. NOORTE TANTSU- JA LAULUPIDU Noorte laulupeo peadirigendiks on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks on Margus Toomla. XII noorte laulu ja tantsupidu toimub 30. juuni ­ 2. juuli 2017 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. KAVA 2017 XII noorte laulu- ja tantsupeo etenduste ja kontserdite ajakava: R, 30

Folkloristika alused
2 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. Mõni kuu enne pidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson polnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen repertuaari muutma. Jakobson peole ei tulnud. Enne laulupidu hoidis Jannsen rahvast ettevalmistuste käiguga kursis ning manitses koore aegsasti harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov

Muusika ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti esimene üldlaulupidu.

Laulupidu on muusikapidustus, millel esineb koos palju laulukoore ja orkestreid. Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus 1870 Tartus algavad eesti üliõpilaste ,,Kalevipoja õhtud", millest kasvab hiljem välja EÜS 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872 Aleksandrikooli peakomitee ja abikomiteede loomine 1878-1880. aastate algus, juhtiv tegelane C. R. Jakobson Sündmused: 1878 ,,Sakala", Jakobson 1879 II laulupidu Tartus 1880 III laulupidu Tallinnas 1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson 1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod Esimesele eesti laulupeole eelnesid baltisaksa laulupeod: I laulupidu 1857 Tallinnas II laulupidu 1861 Riias III laulupidu 1866 Tallinnas Põllumajandus

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Sõjaeelsed üldlaulupeod

Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5

Muusika ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

44 Pullat, 1984, lk 95; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 35. 15 (96,4% ja 94,0%). Ka kesk- ja kõrgharidusega elanike arv oli riigi keskmisest kõrgem. Oluliselt kasvas õpilaste arv Võru Tööstuskoolis, mistõttu alustati tööd kahes vahetuses.45 2.3. 150aastase juubeli tähistamine Võru linna 150. juubelipidustuste üle hakati mõtlema juba 1933. aasta novembrikuus, mil pakuti välja korraldada laulupidu ja juubelipidustused ühes. Arvati, et see oleks paslik, kuna nii on mõlemal sündmusel mõju ja kumbki ei jääks kahvatuks.46 Hoogu sai pidustuste korraldamine juurde kevadel, mil pöörati tähelepanu Juudi ja Võru pargi ning vene kiriku ümbruse korrastamisele. Märgiti ära, et Võru parki oleks vaja ehitada treppe, mis viiksid alla järveni; Juudi park vajab aga uusi pinke ning vanade parandamist, teeradade korrastamist ja

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Laulupidu

TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu.......

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ................................................................................................................................. ............................................................................................................... 14. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. 15. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus 16. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani Oskan nimetada eesti rahvalaule kunglarahvas, kadrilaul, mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada-ajamise laul 17. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel 18. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)?

Muusikaajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laulupeod

See murranguline periood eestlaste ajaloos sai hiljem tuntuks Laulva Revolutsiooni nime all. Eestlaste ettevõtmised on innustanud ka naabreid ning laulupeod on saanud traditsiooniks nii Lätis kui ka Leedus. Nüüdseks osaleb laulupidudel märkimisväärselt rohkem inimesi. XXV üldlaulupeost võttis osa 864 koori 26 430 laulja ja pillimängija ning vaatajate arv ületas 100 00de Erilaulupeod 1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Taasiseseisvumise eel toimusid öölaulupeod. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu.[6] 2008. aastal toimus punklaulupidu ning seoses Eesti 90. juubeliaasta pidustusega öölaulupidu "Märkamisaeg". Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Muusikaajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
30
doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..........................................................................

Perekonnaõpetus
121 allalaadimist
thumbnail
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik

Kultuur
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vanamuusika Festivalid

Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud.

Muusika ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna po

Kultuur
12 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti pulma traditsioonid

TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDZ turismiosakond Agni Liiva EESTI PULMA TRADITSIOONID Uurimustöö nr 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................3 PULMASÜMBOOLIKA......................................................................................... 4 PULMATRADITSIOONID.....................................................................................7 RIIETUS JA AKSESSUAARID LÄBI AEGADE..................................................9 PULMA ­ AASTAPÄEVAD................................................................................ 11 PULMAMÄNGUD................................................................................................13 KOKKUVÕTE.........

Turismi -ja hotelli...
159 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusi

Muusikaajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Hurt, kes rõhutas õppimist ning suunas inimesi asju tõsisemalt võtma. Laulupeoks saadi luba aga kahe aastaga ning laulukogumin läks trükki alles mõni kuu enne pidu. Tänu headele suhetele Soomega sattusid siia läbi Koidula, Jannseni ja Jakobsoni soomlaste laulukogusi. Koos saksa heliloojate kirjutatud lauludega toimusid mõjutused esimese laulupeo repertuaaris. 8)Venestamisajajärgu laulupeod IV – VI. Kuidas saadi luba taolisi üritusi korraldada? II rida laulupidu.tartu.ee/muuseum/ Viimane tsaariaegne laulupidu kui märk rahvuskultuurilise iseseisvuse sünnist. 1)Millised muutused olid toimunud 41. aasta jooksul Eesti muusikakultuuris. ÕP. lk. 90. Pärast lahingumöllu kaugenemist Tallinnast 1941. aasta septembris jätkus kontserdija teatrielu. Estonia oli esimene teater, mis alustas Saksa okupatsiooni tingimustes tööd. Juba 13. septembril, mil Tallinna langemisest sakslaste kät te oli möödunud kõigest

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Priikslaskmine ja ärkamisaeg

Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamajaduse kriisi Uuendused

Kultuurilugu
5 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga

Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp.................................................................

Muusikaajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun