Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"tartu likool" - 15 õppematerjali

46
docx

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on  kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...

Ainetöö - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
9 allalaadimist
21
docx

Etoloogia alusmoodul-Tartu Ülikool

SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisik...

Etoloogia - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist
13
doc

Emotsioonid

1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2.3...

Filosoofia - Keskkool
95 allalaadimist
7
doc

Kordamine ajaloo eksamiks

Phjused miks muistne Eestimaa ristisjas alla ji olid need, et ei olnud vimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai ks loetumaid vljaandeid. 1850. a. - Laulu- mnguselts Vanemuine. 1864. a. - Kler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene ldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Pllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti lipilaste Selts. 1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus. 1872. a. - Eesti Kirjameest Selts. 1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III. 1884. a. 4. juuni - Eesti lipilaste...

Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
2
odt

Eestlased Venemaal

Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lhirnne philiselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-19141917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ......

Vene keel - Keskkool
36 allalaadimist
2
txt

Eesti Kroon

aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast, tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride mtmed on 140 70 mm, hilisemate kupride mtmed on 140 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali: Nimivrtus Phivrv: Esiklg: Tagaklg: Vlja antud: 1 kroon kollakaspruun Kristjan Raud Toompea loss 1992 2 krooni Sinakashall Karl Ernst Von Baer Tartu likool 1992,2006,2007 5krooni Oranz Paul Keres Narva jgi koos narva 1991,1992,1994 ja jaanalinna linnustega 10 krooni punane Jacob Hurt Tamme Lauri Tamm 1991,1992,1994,2006,2007 25 krooni roheline Anton Hansen Tammsaare Varagame talu 1991,1992,2002,2007 50 krooni roheline Rudolf Tobias Estonia teater 1994 100 krooni sinine Lydia Koidula Phja-eesti paekallas 1991,1992,1994,1999,2007 500 krooni lilla Carl Robert Jacobson Suitsupsuke 1991,1994,1996,2000,2007 Mndid Mntide nominaalid olid * 5 krooni (1993,1994) * 1 kroon (1992, 1993, 1995 ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008); * 50 senti (1992, 2004, 2006, 2007); * 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999,...

Ajalugu - Põhikool
5 allalaadimist
2
txt

Muusika mida ma kuulan

Tal on kuldsrmused. Tal on tumedam nahk. Lhemalt tahaksin ma rkida eelmise aasta ehs siis 2007 MC(emtsii) bttli vitjas, mida tema asjast arvab ja kuidas suhtub. Rain Nurmik kaheksateist aastane, esinejanimega Big N, kes on rpimaailmas suht uustulnuk tegi eelmise aasta vistlustel tuule alla paljudele kogenud rpparitele.(190)Selleks harjutas ta iga pev, kuus kuud jrjest.Ta vttis Prnumaa Kutsehariduskeskusest aastatks paberid vlja, kuna stress tuli peale ja koolis hakaks tekkima ppimisega probleeme.Seejrel koos oma viie sbraga lks ta tle kipsi paigaldama.Sbrad tegelesid samuti tal rpiga, siis polnud erilist raskust harjutada vistluseks.Nad lihtsalt suruvad ksteist mingite fraasidega ja see ongi valmistumine.Jrgmisel aastal kavatseb Rain kindlasti kooli tagasi minna,et saada ktte lputunnistus.likoolile ta veel ei mtle, sest temaarust on sina veel aega vi nagu ta sber Real1 on elnud hes loos: Persse Tartu likool, Prnus harivad tnavad. Eestis areneb rpmuusika vga judsalt.29. novembril kisin Palamuse kultuurimajas kuulamas ritust, kus esinesid riiimimeistrid le Eesti.Vga huvitav oli nha, tuttavaid ja uusi ngusid.Paljudel oli see viga, et rituseks poldud piisavalt valmistatud ja mni oli lihtsalt vsinud.Snad ei tahtnud eriti kellegil meeles psida. Eks sellele aitas ka kaasa alkohol ja muud meelemrgid, mida esinejate ruumis taritati. ldse sellised suuremad ritused, kuhu kutsutakse kvemad ja vhem tuntud esinejad kohale on nii, et tuntumad artistid tidavad oma lava aja vga vimsalt ja publikule lheb see vga peale aga teised see eest pidutsevad niisama ning ei suuda publikule pakkuda seda, mida neilt oodatakse. Rppmuusikal on minu jaoks vga suur thendus, kui lkkan oma klapid krva, olen justkui oma maailmas ja naudin seda tiel rinnal. Ma lhen mtetes oma maailma. Kui tuju on halb, valin he laulu, kui tuju on laes, valin teise.Samuti saa...

Kultuurilugu - Põhikool
10 allalaadimist
14
docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...

Ajalugu - Põhikool
41 allalaadimist
20
docx

Noorte tervisekäitumine

Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...

Psühholoogia - Põhikool
31 allalaadimist
2
txt

Haridus, kodakondsus, põhiseadus, religioon

hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse nt jrgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine, muu. Eesti kodanikuks on vimalik saada snniga(1 vanem vhemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. PHISEADUS- Phiseadus ehk konstitutsioon mrab ra riigi korralduse ning inimeste igused ja kohustused. Eesti phiseadused: 1920.a Asutav Kogu, hleigus 20, hekojaline 100 liiget, riigivanem, rahvaalgatus, vimuharude tasakaalustamatus 1933.a rahvahletus, hleigus 20, hekojaline 50 liiget, riigivanem 5a, riigivanemal dekree...

Ühiskond - Põhikool
2 allalaadimist
50
docx

Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule

1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? Regulaarne kehaline aktiivsus on inimese tervise säilitamiseks üks tähtsamaid komponente igas vanuses. Sellepärast on ka koolil suur vastutus selle ees, et õpilane hakkaks tulevikus väärtustama tervislikku eluviisi (Piks 2012: 4). Kehalise kasvatuse põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid inimesi. Keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine (Piks 2012: 11). Kuigi osadel õpilastel on aega peale kooli olla füüsiliselt aktiivne, on siiski ka neid, kellel pole seda võimalust ning kes saavad oma kehalise koormuse koolis, et ennetada võimalike haigusi, mis tekivad vähesest liikumisest lapseeas. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused hädavajalik arengutegur ning on kasulik lihastele ja luustikule, hingamisele ja vereringele (Piks. 2012: 11). Tartu Üikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutes on selgunud, et 45% Eesti õpilastest on nõrga tervisega ja õpilaste siseorganite areng ei vasta nende kasvule (Piks. 2012: 4). Kehaline kasvatus ei arenda mitte ainult lapse füüsilist arengut, vaid ka vaimset. Õppekavasse kuuluv aine kehaline kasvatus aitab õpilastel kujundada tervist väärtustavat eluviisi, et noored kujuneksid hea tervise ja töövõimega isiksusteks. “Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut” (Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile...

Kehaline kasvatus ja sport - Keskkool
10 allalaadimist
320
doc

Majanduspoliitika

 Monopoliõiguse müük oksjonil. Konkurents turul asendatakse konkurentsiga turu pärast. Õiguse müüja (sageli riik) saab soodsal juhul monopoolse kasumi enda kätte ja seda on võimalik kasutada ka näiteks tarbijatoetusteks. Probleemiks on aga kulutuste pöörduma- tusega tekkiv sisenemistõke uustulnukatele. Vanad turuvaldajad võivad kvaasikasumi arvel teha soodsamaid pakkumisi kui need, kel spetsiifilised investeeringud alles ees seisavad.  Turule sisenemise tõkked javõi miinimumhinnad. Eelduseks on siin kulutuste pöördu- matusega seotud mõõdukad väljumiskulud ning eriline kulustruktuur turul. Sel juhul võib aga tekkida “rosinanokkimise” või “mandivõtmise” oht. Turul teenindatakse vaid tasuvaid segmente (näiteks Tallinn-Tartu bussiliine), vähem tasuvad (maaliinid) jäävad aga hoopis teenindamata.  Kvaliteedinõuded monopoli toodangule ja lepingukohustus. Hinnapiirangute korral võib monopolist sageli üritada tulu teenida kvaliteedi alandamise arvel. Kvaliteedinormid peavad kompenseerima ka monopoli väheseid arengustiimuleid. Eelnevaga seoses on tingimata vaja tagada ka vähem kasulike klientide teenindamine monopoli poolt. Riigipoolne sekkumine, riigi majanduspoliitika üldse, on alati seotud ressursside ümberjaota- misega. Riigipoolse sekkumise eesmärgiks on enamasti suurema õigluse saavutamine. Kuid kaasnevaks tulemuseks on tavaliselt majandusliku efektiivsuse langus. Liberaalse majanduspoliitika pooldajad Adam Smithist kuni Friedrich Hayekini välja peavad riiklikku sekkumist oluliseks vabaduse piirajaks. Traditsiooniline liberaa...

Akadeemiline kirjutamine -
49 allalaadimist
32
pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents. (Riik omab raha, võ ib sõ lmida lepinguid, võ tta õ igusi ja kohustusi, võ ib esineda kohtus, tema suhtes võ ib esitada nõ udeid) Kaudse riigihalduse kandjad Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik- õ iguslik asutus (nt Tartu Uc likool), avalik.õ iguslik sihtasutus (nt Eesti Kultuurikapital) ja avalik-õ iguslik ü hendus (nt korporatsioon) Kohalik omavalitsus kui halduskandja Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohaliku elu kü simusi, mis ei ole seadusega kellelegi teisele tä ita antud. Vahetu ehk Otsese riigihalduse puhul tä idab riik teatud haldusü lesandeid ise. OTSESE riigihalduse alla kuuluvad valitsusasutused, kes teostavad täidesaatvat riigivõimu: ametid, inspektsioonid, maavalitsus, ministeeriumid ja Riigikantselei, mille kõigi vahel toimub koostöö. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus – siia kuuluvad kõik AÕ asutused: ERR, Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslikud ülikoolid. Riik saab AÕ asutusi ise luua. Avalik-õiguslik- asutus mida riik rahastab TTÜ, ERR, TÜ Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohal...

Haldusjuhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
8 allalaadimist
76
pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest....

Perekonna- ja pärimisõigus -
22 allalaadimist
28
pdf

füüsika geomeetriline optika

TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, ku...

Optika - Põhikool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun