Incoterms 2010. Tarne on toimunud kail asuvasse hoidlasse. b. FOB:Incoterms 2000. Kaup on ületanud laeva reelingu nimetatud lastimissadamas. Incoterms 2010. Laeva pardal. c. CFR:Incoterms 2000. Üle laeva reelingu. Incoterms 2010. Laeva pardal. d. CIF:Incoterms 2000. Üle laeva reelingu. Incoterms 2010. Laeva pardal. 8. Kuidas väliselt eristada unifitseeritud ja mitteunifitseeritud tarnetingimusi? a. tingimusel on märkus ,,unifitseeritud" b. unifitseeritud tarnetingimus on vormistatud standardse tabeli kujul c. tingimusel on viide vastavale tingimusele INCOTERMS (koos aastaarvuga) 9. Millal on müüjal soovitav kasutada tarnetingimust CIF? a. ükskõik millal, enda äranägemisel b. kui tal on suured kogemused mereveonduses c. kui tal sellised kogemused puuduvad
poolset võimalust tulla vastu kliendi soovile, muutes eelnevalt kokulepitud tarneaega. Kokkulepitud ajast varem tarnimine võib tihti keeruliseks osutada, tarnehetke edasilükkamine võib suurendada kliendilaokulusid ja hoida planeeritust kauem kinni tema käibevahendeid. o Tarnepoliitika tarnetihedus, järel ja kiirtarnete arv ning keskmine tarnepartii suurus sõltub ettevõtte poolt määratud tarnepoliitika. Tarnepoliitika peab sisaldama tarnetingimusi ja alternatiivseid tarneviise. Tarnetingimus määratakse müüja ja kliendi poolt ühiselt. Erilisteks tarneviisideks on näiteks tarned kindla ajavahemiku järel ehk kindel tarnerütm, rutiinsed tarned, eeltarned, kiirtarned, järeltarned ja spetsiaalsed tarned. Sellesse rühma kuuluvad ka tarned, mis on seotud tarnepartii koguselise piiranguga. o Tarnepartii piirangudTarnepartiide piirangute all mõeldakse tarnitavate koguste piiramist kuni väikseima
Kaupade füüsilist seisukorda mõjutavad materjalide käsitsemise ja vedude ajal tekkivad vigastused. Üks võimalus tarnete kvaliteedi jälgimiseks on mõõta reklamatsioonide arvu ja neid liigitada. Tarneaeg Tarneaeg on ajavahemik, mis kulub tellimuse vastuvõtmisest hetkest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse. Üleandmine võib toimuda tarnija laos, kliendi laos või mõnes muus kokkulepitud kohas. Tarnepoliitika Tarnepoliitika peab sisaldama tarnetingimusi ja alternatiivseid tarnimisviise. Tarnetingimus määratletakse müüja ja kliendi poolt ühiselt. Erilisteks tarneviisideks on näiteks tarned kindlate ajavahemike järel ehk kindel tarnerütm, rutiinsed tarned, eeltarned, järeltarned, kiirtarned ja spetsiaalsed tarned. 16. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. See on kompleksne protsess, mida on
kaubanduskoja (International Chamber of Commerce, ICC) koostatud ja kodifitseeritud tarneklauslid, mis korraldavad müügilepingu poolte kohustusi kaupade tarnimisel ja põhinevad rahvusvahelises kaubanduses kõige enam kasutatud lepingutingimustel. Need klauslid ei ole üheski riigis siduvad ega kasutamiseks kohustuslikud, kuid nende kasutamises on pooltel võimalik kokku leppida nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes tarnelepingutes. Incotermsi tarnetingimusi täiendatakse ja ajakohastatakse ning seetõttu tuleb lepingus kokku leppida, mis tingimusi täpsemalt kohaldatakse. Esimesed tarneklauslid on pärit juba 1936. aastast, viimane redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2011 (Incoterms, 2010). Incoterms 2010 tarneklauslid on avaldatud rohkem kui 20 keeles. Neid aktsepteerivad nii riikide valitsused, kohtud kui ka praktiseerivad juristid. Incotermsi (siin ja edaspidi on lähtutud kehtivast, 2010. aasta
4. Keskkonnakaitse projektid, mis nõuavad kulutusi erinevatele puhastusseadmetele, keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele, jne. Reeglina on tegemist väga kulukate projektidega, mis otseselt ettevõtte tootlikust ja kasumlikkust ei suurenda vaid vastupidi võivad nad kasumlikkusele negatiivselt mõjuda. 5. Turu-uuringu projektid püütakse läbi viia erinevaid turu-uuringuid, et välja selgitada soodsamaid tarnetingimusi või paremaid müügiturgusid või analüüsida ja hinnata ettevõtte konkurente ja nende tegevust. 6. Uurimistöö projektid, mis on peamiselt seotud uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamisel. Tegemist on taaskapitali ja töömahukate projektidega, mis sageli võivad olla ka pikaajalised. Rahavoogude arvutamine antud etapil kasutatakse mõistena puhta rahavoo mõistet, puhas rahavoog on projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe
4. Keskkonnakaitse projektid, mis nõuavad kulutusi erinevatele puhastusseadmetele, keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele, jne. Reeglina on tegemist väga kulukate projektidega, mis otseselt ettevõtte tootlikust ja kasumlikkust ei suurenda vaid vastupidi võivad nad kasumlikkusele negatiivselt mõjuda. 5. Turu-uuringu projektid püütakse läbi viia erinevaid turu-uuringuid, et välja selgitada soodsamaid tarnetingimusi või paremaid müügiturgusid või analüüsida ja hinnata ettevõtte konkurente ja nende tegevust. 6. Uurimistöö projektid, mis on peamiselt seotud uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamisel. Tegemist on taaskapitali ja töömahukate projektidega, mis sageli võivad olla ka pikaajalised. Rahavoogude arvutamine antud etapil kasutatakse mõistena puhta rahavoo mõistet, puhas rahavoog on projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe
nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline – ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Tarnijad- teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste valmistamiseks. Teha koostööd rohkem kui ühe tarnijaga, uurida tarnetingimusi, uurida krediidi võimalusi, hinnata äripotentsiaali, usaldusväärsust. Tarbijad- on targad ja informeeritud. Hindavad kui palju kasu toode või teenus annab. Konkurendid- tähtis on konkurentide analüüs- ettevõtte edu aluseks on kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konkurentide poolt pakutu. Vahendajad- on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustada, müüa või
säilitatud mõningaid eelnevates versioonides kasutatud tarneklausleid. Küsimused 1. Millistel põhjustel on vaja kasutada rahvusvahelises kaubanduses tarnetingimusi (tarneklausleid)? 2. Loetleda, mida määratakse kaubatehingute puhul tarneklauslitega. 3. Milline kõikide veoviiside puhul kasutatavatest tarneklauslitest asetab müüjale kõige suuremad kohustused, kulud ja vastutuse, milline aga kõige väiksemad