NÄITEL Globaalse tarneahela juhtimine, kodutöö I Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Käesolev globaalse tarneahela juhtimise kodutöö on kirjutatud teemal jalgrataste tarneahela analüüs Veloplus OÜ näitel. Jalgrataste tarneahela kirjeldamiseks on valitud jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmine ja tarnimine, mille valmistamist ja tarneahelat töös kirjeldatakse. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjoonelise kanalina, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp-produktideks, ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile. Käesolevas töös ei ole arvestatud esialgsete toorainete tarnimist ja töötelmist, vaid lühendatud tarneahela kirjeldamist nii, et see saab alguse jalgratta komponentidest.
.......................................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Antud referaadi eesmärk on selgitada Jaapani tarneahelat, mida kutsutakse keiretsuks. Kuigi sellel süsteemil on Jaapanis pikk minevik ning teda kasutatakse seal laialdaselt, ei ole süsteem eriti mujale maailmasse jõudnud. Huvi on keiretsu vastu aastate jooksul tõusnud, sest Jaapani suurautotootjad Toyota, Honda ja Nissan saavad ette näidata jätkuvalt väga häid tulemusi. Esimeses peatükis selgitatakse keiretsule eelnenud süsteemi, mida kutsutakse zaibatsuks. See levis
tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile ja ettevõttele ning täiustada tarneahelat kui tervikut. Defineerib logistikat nii: "Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja
Väärtusahel 5 Väärtusahel 6 Mõisted 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus Referaadis on juttu tarneahelast, millest see alguse saab ja tarneahela juhtimisest. Tarneahelat saab jaotada nelja põhivaldkonda. Saame teada et tarneahelal on kolm juhtimise funktsiooni- ostu juhtimine, jaotamise juhtimine ja ladustamise juhtimine. Samuti on välja toodud tarneahela võtmetegevused. Väärtusahel toodab ettevõtte lisaväärtust ja konkureerib muude klientidega. Väärtusahel on ise laiem mõiste, ning ta hõlmab ka tarneahelat. Et analüüsida konkreetseid tegevusi, mille kaudu saavad ettevõtted luua konkurentsieeliseid, see on kasulik
paremad eeldused edu saavutamiseks nii üla- kui ka allvoo suunal. Kui ettevõte on võimekas ja seob enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad, muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitte andvatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (ingl. k. erialases kirjanduses kasutataksegi sageli terminit pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hul- gi- ja jaemüüja. Kliendisuhete juhtimine Tarneahel saab alguse kliendist
strateegilise plaaniga. Ettevõtte põhiväärtuste väljatöötamisel piirdutakse tavaliselt 4- 8 põhiväärtusega, mis moodustavad kokkuvõttes ühtse terviku ning toetavad ettevõtte missiooni, visiooni, strateegiat ning tegutsemispraktikat. Põltsamaa Felixi jaoks on tooraineturg strateegilise tähtsusega. Sel eesmärgil on panustatud teadlikult nt Eesti kurgikasvatuse arendamisse. Täna kontrollitakse kurgitoodete valmistamisel kogu tarneahelat, jaotades partneritest kurgikasvatajatele seemneid ja pistes õiged kurgid ise purki. See aitab hoida kvaliteeti ja mahtusid, mis on nii kurgikasvatajate kui ka Põltsamaa Felixi huvides. Seejuures on lepinguliste partnerite hulk ajapikku stabiliseerunud – partnereid on vähem, aga neil on suurem võimekus kasvatada häid kurke vajalikus mahus. Kodumaise tooraine kasutamist rõhutatakse ka turunduses, kaasates talunike ja arvamusliidrite nägusid reklaamidesse.
............................................................................................................lk 12 KOKKUVÕTE....................................................................................................lk 13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................lk 14 Sissejuhatus Referaadis on juttu tarneahelast, millest see alguse saab, tarneahela juhtimisest, kuid ka riskidest. Tarneahelat saab jaotada nelja põhivaldkonda. Saame teada, et tarneahelal on kolm juhtimisfunktsiooni. Samuti on välja toodud tarneahela võtmetegevused. Natuke on ka juttu logistikast, et mil moel seostub see tarneahelaga. Referaadi kirjutamisel kasutasin erinevaid allikaid. Referaadi lõpus on välja toodud ka mõned mõisted, mis seostuvad siis tarneahelaga. Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast.
Omandasin uusi teadmisi tehnika ning juhtimise valdkonnas. Oskan sorteerida välja tähtsamaid probleeme ning neid esmajoones lahendada. Õppisin maandama pinget ning stressi. Õppisin suhtlema inimestega ning sain õppetunni, millal ning millist infot tuleks edastada klientidele. Sain juurde teadmisi autotehnika valdkonnast. Oman ülevaadet, kuidas toimib toidukaupade tarneaehla protsess. Õppisin antud praktika käigus siduma teooriat ning praktikat. Oskan näha tarneahelat tervikuna ning leida antud tarneahela puudusi ja teha ettepanekuid parema lõpptulemuse saamiseks. Võtsin kõiki tööülesandeid tõsiselt ning tahtsin leida alati parimat lahendust. Tihti tegutsesin ma ainult enda ettevõttekeskselt ning üritasin säästa kulusid. Lihtsamad otsused võtsin vastu ilma korralikult analüüsimata, hiljem esines seetõttu probleeme. Õppisin enda vigadest ning edaspidi analüüsin igat olukorda eraldi läbi
Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nimetatakse väärtusahela osa, mis jääb ettevõttest tarnija poole, ahela ülavooks. 5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses? Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete
rahuldada klientide nõudlust. TARNEAHELA JUHTIMINE Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Tarneahela juhtimine on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. TARNEAHELA JUHTIMINE Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. See on enamiku ettevõtete strateegiline väljakutse. INIMKESKNE LOGISTIKA •Inimkeskne logistika on vahetult seotud
ekspedeerimisfirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograafilise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri. Mikrologistilised süsteemid on enamasti makrologistiliste süsteemide allsüsteemid. Nendeks on tööstus- ja kaubandusettevõtted, kontsernid jne. Seega kujutab ettevõtte logistikasüsteem endast mikrologistilist süsteemi. Pikka tarneahelat võib aga vaadelda kui teatud liiki makrologistilist süsteemi. Mõtlesin, et kindel toode millest soovin rääkida võiks olla mu enda töökohast kuna arvan, et sellega tehakse väga palju toiminguid terve protsessi käigus, mis selle tootega tehakse. Firma põhitoodanguks on autode sisevalgustuste tegemine aga tehakse ka muid elektroonilisi asju nt validaatorid mis on Tallinna ühistranspordis kasutusel ning igasugu muidu vidinaid..
enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui
enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui
optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide abil; 70ndad – jaotuslog ettevõtte juhtimisse, jaeketid arendasid isiklikke süsteeme; 80ndad – kulude teadvustamine, pikaajalisem planeerimine; üleminek
12. Mis on tarneahela juhtimine ? Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarnijast algtarnijateni mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise põhprintsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast ? Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena. Nii tarnijad kui kliendid on kaasatud planeerimisprotsessi. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana, mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. 14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest ?
väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise printsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nimetatakse tarneahela juhtimiseks. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast? · Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena, mitte fragmenteeritud elementide jadana. Nii tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi piire, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust. · Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatiivjuhtimise asemel. · Erinev suhtumine varudega tegelemisel
piirile saabumist, vältimaks viivitusi ja selle tagajärjena ka saadetise hilinemist sihtkohta. Kaupade saatmise ja vastuvõtmise efektiivsuse suurendamiseks on üheks lahenduseks vähendada nn. vastuvõtu kellaaega mõnelt tunnilt või isegi tervelt tööpäevalt näiteks paarile tunniajalisele vahemikule. Lisaks logistikateenuse pakkumisele otsustas Menlo Worldwide jagada oma IT – alaseid teadmisi ka laiema avalikkusega. Loodi ettevõte DirectTech, lubades oma tarneahelat haldavatel ettevõtetel valida endale sobivaid tehnilise lahendusi ja teenuseid. DirectTech´i eesmärgiks on rahuldada kaht eri tüüpi kliente. Esimesena kliendid, kes pole Menlo teenustega varem kokku puutunud, aga nende tooteportfelliga tutvudes olid huvitatud tarkvarast oma ladude paremaks organiseerimiseks. Teiseks tekkis huvi programmi vastu klientidel, kel oli koostöö küll Menlo Worldwide´iga varasemast, kuid soovisid tarkvara iseseisvalt kasutamiseks.
Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. 13. Erinevused tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika vahel: Neli peamist erinevust tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika juhtimise vahel:1. Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana; 2. Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatüvjuhtimise asemel; 3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püütakse varude
Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.
Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest + muutuvad kliendi vajadused ja muutuv ärikeskkond) Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. D
Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nende valdkondade teadlastel on mõningaid eriarvamusi logistika, strateegilise turunduse, tarneahela ja strateegilise juhtimise seostest ja mõistemahust. Äri ja akadeemilistest institutsioonidest koosneva globaalse tarneahela juhtimise foorumi (The Global Supplay Chain Forum), seisukohtade põhjal on tarneahelat defineerinud järgnevalt: Tarneahela juhtimine on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni ( tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab
Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid Logistika tähtsus: Fookuses 50-60ndad. Riikide SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikek näitajaid. Nt USA majanduses ületavad logistikakulud reklaamikulusid 10x ning kaitsekulutusi 2x. Hinnanguliselt on arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-15% SKPst. 2002
tarnijad, miinimum laosaldo, muutuvad kogused, lühikesed tarneajad)LEAGILE Projekteeri ja planeeri tarneahel vastavalt turu vajadusele Määratle punkt, kust ülespoole protsessides on rakendatud Lean põhimõtted (planeeritud nõudluse tase) ning allapoole protsessides on rakendatud Agile põhimõtted.Pöördepunktiks võib-olla ettevõtte sisene strateegiline ladu. Kasutada ka kombineeritud tarneahelat – Lean protsessis toimub lao täitmine prognoosi põhiselt, majanduslikult põhjendatud partiide suurused, max. efektiivsus, Agile on nõudluse põhine ning vajadus põhised partiide suurused, peamiselt tellimused. Lean+Agile=Leagile - Kui 80% ettevõtte tuludest saadakse 20% toodetest - rakenda kulusäästliku tarneahela põhimõtteid – Lean. Ülejäänud 80% toodetakse paindliku tarneahela põhimõttel - laotellimuste (stabiilsed tooted) või kliendi-tellimuste järgi.
o Omavahel konkureerivad tarneahelad (mitte ettevõtted) o Kulude vähendamine ja lisandväärtuse lisamine tuleb partneritevahelisest suhtlusest o Konkurentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisav teabevahetus o Konkurentsivõimelisus eeldab selle liikmete kollektiivse strateegia väljatöötamist. · Tarneahela juhtimise ja traditsioonilise ettevõttelogistika erinevused on: o Tarneahelat vaadeldakse ühtse terviku jadana. Kliendid ja tarnijad on kaasatud planeerimise protsessi (ületab ettevõtte piire) o Tarneahela juhtimine on strateegilise pleneerimise protsess (süsteemide operatiivjuhtimise tasemel) o Erinev varude kasutamine. Üritatakse optimeerida varude hoiustamist ladudes. o Intregeeritud infosüsteemide kasutamine terviku mitte üksikliikmete vahel. Klienditeenindus ja logistika kogukulud
nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad[1]. See tähendab ka ressursikasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks. Nullkasv - on tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel[1]. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energiavarude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist Ringmajandus - on majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks Biomajandus - Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või ka muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks.
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus.
Säästva mittekasvu all mõistetakse õiglast ja demokraatlikku üleminekut väiksemale majandusele, milles toodetakse ja tarbitakse vähem kui praegu. Kontseptsiooni autoriks peetakse Nicholas Georgescu-Roegenit. Mõiste kasutuselevõttu seostatakse tema 1975. a. ilmunud artikliga „Energia ja majandusmüüdid“. Nullkasv - tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energia-varude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist. Kontseptsiooni kirjeldas Herman Daly oma 1977. a. ilmunud raamatus “Steady-State Economics”. Ringmajandus - Majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. Vajab uuenduslikke disaini- ja
ANA (Article number association (ANA)) Sõltumatu mittetulunduslik organisatsioon,mis varustab standardsete numbritega kõiki vöötkoodidega märgistatud kaupu Animo (Animo ) Euroopa arvutite andmebaasis kasutatav koodnimi elusloomade transportimisel. AORTL (Association of Road Transport Lawyers (AORTL)) Maanteetranspordi juriidiliste probleemidega tegelev õigusassotsiatsioon. APS (Advanced planning system (APS)) Arvuti tarkvarapakett, mis käsitleb tarneahelat tervikuna ja võimaldab teha optimeerimisotsuseid kogu ahela jaoks. Arbitraaz (Arbitration) Erimeelsuste lahendamine sõltumatu ja volitatud isiku - arbiteri vahendusel. Arbiteriks võib olla näiteks advokaat või kohtunik, kelle poolt tehtud otsus on siduv mõlemale osapoolele. Arhiveerimisteenus (Archiving service ) Uus teeninduskontseptsioon, mille puhul logistikaoperaator arhiveerib kliendi dokumentatsiooni ja osutab talle dokumentatsiooni vormistamisega seotud teenuseid
Säästva mittekasvu all mõistetakse õiglast ja demokraatlikku üleminekut väiksemale majandusele, milles toodetakse ja tarbitakse vähem kui praegu. Kontseptsiooni autoriks peetakse Nicholas Georgescu-Roegenit. Mõiste kasutuselevõttu seostatakse tema 1975. a. ilmunud artikliga „Energia ja majandusmüüdid“. Nullkasv - tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel. See tähendab ülemaailmset tarneahelat läbiva energia-varude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist. Kontseptsiooni kirjeldas Herman Daly oma 1977. a. ilmunud raamatus “Steady-State Economics”. Ringmajandus - Majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks
Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus;
· Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) läbimisaja lõhe Läbimisaeg aeg, mis on vaja tarneahela läbimiseks juhul kui puudub valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks
informatsiooni, rakenduste ja IT teenuste efektiivse kasutuse Lahenduste kättetoimetamine (Deliver solutions) - võime rakendada ressursse selliste IS/IT ärilahenduste väljatöötamiseks, realiseerimiseks ja käigushoidmiseks, mis kasutavad tehnoloogia potentsiaali täielikult Varustamine (Supply) - võime luua ja hooldada sobiva ja kohandatava informatsiooni, tehnoloogia ja rakenduste tarneahelat ja ressursimahtu Alljärgnevalt nendest kompetentsusvaldkondade kompetentsustest täpsemalt Strateegia formuleerimise kompetentsused · äristrateegia - võime kindlustada, et äristrateegia määratleb informatsiooni, vastavate süsteemide ja tehnoloogiate kõige soodsama kasutuse · tehnoloogiline innovatsioon - võime liita uute ja arenevate tehnoloogiate potentsiaali äri pikaajalise arenguga
hakkas kehtima 1.01.2000. Incoterms on tekkinud RKK püüdluste tulemusena normeerida ja standardida rahvusvahelisi kaubandustavasid. 1936.a ilmus esimene Incotermsi variant, mis sisaldas 9 tarneklauslit. Viimati kehtinud Incoterms 1980 sisaldas 14 klauslit ja Incoterms 1990 oli 13 klauslit Kui müügilepingus märgitakse, et tehing toimub tarneklausli FCA Mõigu (Incoterms2000) alusel, on müüja ja ostja vahelised kohustused lepingu tarneahelat puudutavas osas lepestatud. Näites toodud formuleeringus on Mõigu "nimetatud kohaks", kus müüja annab kauba üle ostja poolt tellitud vedajale. Antud juhul on mõeldud AS Balti Transport terminaali. Incoterms 2000 on rahvusvaheline õigusallikas Ühildub 1980.a. ÜRO Viini rahvusvahelise müügilepingute konventsooniga. Soome partnerite koostatud lepingutes kasutatakse sageli FINNTERMSi klausleid, millega eesti ettevõtja ei tohiks soostuda. Tuleks
Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel. Õpiku teisest kuni seitsmenda peatükini käsitletakse eri transpordiliikide veovahendeid,
annaabi.ee 
