tooteid, et luua võimalusi tegevuse optimeerimiseks (Kiisler, 2011). Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad (Rannus, 2003). 2 Tarneahelate esilekerkimise peamised põhjused Kuna aja jooksul on toimunud palju muudatusi, on logistika ja tarneahelad edasi arenenud ja seeläbi on ettevõtted sunnitud oma tarneahelaid oprimeerima, et konkurentsis püsida. Peamised tegurid, mis on aidanud kaasa tarneahelate juhtimise aktuaalsuse kasvule, on: - tootetsükli lühenemine; - vajadus kiiremate uuenduste järele; - globaliseerumine; - rahutud, pöörased turud; - nõudluse kõikumine; - keskendumine ettevõtte põhikompetentsidele; - e-äri teke; - soov vähendada tarnijate hulka; - püüe kohandada toodet/teenust iga kliendi vajadustele (Rannus, 2003). Neid põhjuseid on veel palju
8 · korje (returns) 4 Väärtusahel · Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Logistika ühendab ettevõtte eri toimingud - ostud, tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks, terviklikuks protsessiks. Logistika justkui "lõikaks läbi" ettevõtte traditsioonilistest toimingutest, moodustades olulise osa ettevõtte väärtusahelast. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena, so. selliste ahelatena, milles materjalide ja kaupade transportimise, käsitsemise ja informatsiooni vahetamise käigus toodetakse lõpptarbijale lisaväärtust. Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse
Kokkuvõte Tarneahel saab alguse kliendist ja ettevõttele on kahjulik kui nad ei suuda oma võtmekliendile tagada tarnekindlust. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tarneahelaga. Ettevõtted peavad kaupa saatma kliendile õigeaegselt, et mitte klienti kaotada. Ettevõtted peavad kindlasti kinni pidama kuupäevadest, et kaup ikka täpseks ajaks kohale jõuaks, sest hilinemine ei ole hea. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena. Väärtusahel toodab ettevõttele lisaväärtust juurde. Ettevõte peab arvestama klientide vajadusi ja ootusi ning siis kliendi soove rahuldama. Mõni edukas ettevõte, kes suudab endaga siduda kliendid, tarnijad kui ka allhankijad, kindlustab endale selle, et uute konkurentide lisandumine muutub raskemaks. Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et sain teada väga palju olulist infot tarneahelate ja kauba liikumisest
klientidega. Teisisõnu analüüsib ettevõte eraldi iga kliendi kasumlikkust. Et töötajad kvaliteedi mõõtmist tõsiselt võtaksid, võib selle boonuste süsteemiga siduda SCOR-mudel on esimene õnnestunud firma põhiprotsesse hõlmav diagnostikatööriist. Mudel sobib nii lühikeste kui ka pikkade protsesside kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja arendamiseks. Seda kasutades saab modelleerida tarnijate tarnijaist klientide klientideni ulatuvaid tarneahelaid. SCOR hõlmab kõiki tarnija- ja kliendikontakte tellimuste esitamisest arvete maksmiseni, kaupade ning teenuste liikumist. SCOR on tarneahela analüüsimise mudel, mis lubab seda kasutavatel firmadel uurida ja mõõta tarneahela protsesse, leida nõrgad kohad ja leida võimalusi arendusteks. See loob raamistiku standardiseeritud mõõteriistadega ning kaardistab protseduurid analüüsideks. See raamistik on
Suunates nii reisijate- kui ka kaubaveod teedelt raudteele, aitab Rail Baltic vähendada ka kliimamuutustest tulenevaid majanduslikke mõjusid, teehoolduskulusid ja müra. (Kasud 2018) Integreerides olulisemad transpordi taristu elemendid Rail Balticu ökosüsteemi, loob projekt võimalused uute vedude logistikalahenduste arendamiseks. Seeläbi saavad Balti riigid tugevdada oma kaubavahetust ülejäänud Euroopa Liiduga, kasutades varasemast sobivamaid ja konkurentsivõimelisemaid tarneahelaid. Ühendveod, kvaliteetsed logistilised teenused, digitaliseerimine ja tarneahelate juhtimise oskused määravad ära Eesti, Läti ja Leedu rolli Euroopa transpordi- ning logistikavaldkonna tööjaotuses. Rail Balticust saab oluline vahend nendes valdkondades konkurentsieelise loomisel. (Kasud 2018) Rail Baltic loob reisijatele uued ühendvedude lahendused. Olles ühenduses kesksete ettevõtluspiirkondade ja lennujaamadega, kindlustab Rail Baltic sujuvad ärireisid. Samuti saab
klientidega. Teisisõnu analüüsib ettevõte eraldi iga kliendi kasumlikkust. Et töötajad kvaliteedi mõõtmist tõsiselt võtaksid, võib selle boonuste süsteemiga siduda SCOR-mudel on esimene õnnestunud firma põhiprotsesse hõlmav diagnostikatööriist. Mudel sobib nii lühikeste kui ka pikkade protsesside kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja arendamiseks. Seda kasutades saab modelleerida tarnijate tarnijaist klientide klientideni ulatuvaid tarneahelaid. SCOR hõlmab kõiki tarnija- ja kliendikontakte tellimuste esitamisest arvete maksmiseni, kaupade ning teenuste liikumist. SCOR on tarneahela analüüsimise mudel, mis lubab seda kasutavatel firmadel uurida ja mõõta tarneahela protsesse, leida nõrgad kohad ja leida võimalusi arendusteks. See loob raamistiku standardiseeritud mõõteriistadega ning kaardistab protseduurid analüüsideks. See raamistik on
damine, mis kindlustab nende vajaduste rahuldamise. Seejuures peaks olema ladude arv tarneahelas 11 Kauba käitlemine 255 võimalikult väike, ladustatavad kogused sellised, mis katavad nõudluse, pakkudes kõrget teenindus- kvaliteeti ja ladustamise kulud võimalikult väikesed. Tarneahela- ja logistikajuhid peaksid planeerima tarneahelaid selle põhimõtte järgi. Tarneahela liikmete vahel pole üldjuhul arutlusteemaks mitte see, kas varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama. Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg- mistel põhjustel: · tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete, materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud
võimalikult väike, ladustatavad kogused sellised, mis katavad nõudluse, pakkudes kõrget teenindus- kvaliteeti ja ladustamise kulud võimalikult väikesed. Tarneahela- ja logistikajuhid peaksid planeerima tarneahelaid selle põhimõtte järgi. Tarneahela liikmete vahel pole üldjuhul arutlusteemaks mitte see, kas varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama. Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg- mistel põhjustel:
annaabi.ee 
