Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks.
tööjõukulud on odavamad. Kuigi väärtuse osakaal mis lisatakse madala sissetulekuga riigis töötlemisel on üldiselt väike, siis loodud tööhõive ja sissetulekud võivad pikemas perspektiivis anda märkimisväärset kasu. Ajapikku, mil riigid suurendavad osalust sellises kaubanduses, on riigid võimelised suurendada ka koguväärtust mis on loodud kohapeal. Areneva majandusega riigil on oluline edendada suuremat osalust sellises tarneahelaga kaubanduses. See pakub riikidele võimalust kasutada ära oma suhtelist eelist, ilma et riik peaks ise arendama vertikaalselt integreeritud tööstusharusid, mis annavad tootjale lõpliku kauba koos vahesisenditega mida nad vajavad. Rahvusvahelised kaubanduspiirangud. Tarneahela kaubanduse laienemise ja sellega seotud välismaised investeeringud tootmisüksustesse on oluliselt vähendanud riikide stiimuleid kasutamaks kaubanduspoliitika instrumente, nagu näiteks tariife
..................lk 13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................lk 14 Sissejuhatus Referaadis on juttu tarneahelast, millest see alguse saab, tarneahela juhtimisest, kuid ka riskidest. Tarneahelat saab jaotada nelja põhivaldkonda. Saame teada, et tarneahelal on kolm juhtimisfunktsiooni. Samuti on välja toodud tarneahela võtmetegevused. Natuke on ka juttu logistikast, et mil moel seostub see tarneahelaga. Referaadi kirjutamisel kasutasin erinevaid allikaid. Referaadi lõpus on välja toodud ka mõned mõisted, mis seostuvad siis tarneahelaga. Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast. 3 1.Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega,
Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25
muutunud? 1970: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud. 1990: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Kauba säilituskulud · Ladustamine · Pakkimine · Tellimuste täitmise korraldus · Administreerimine/haldus · Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud · Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoode, valmistoode ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutava tootega seotud tegurit. · Tihedus massi ja ruumala suhe · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe
tootja Daimler-Benzi ja Chrysleri ühinemine. Suurte firmade osadeks jagunemine ja uute sisenemine turule suurendab omakorda konkurentsi ja vähendab üksikute osaliste kasumeid, sest sellest osasaajate arv kasvab. Tootmise rahvusvahelistumisel taotlevad rahvusvahelised firmad ressursibaasi laiendamist, turgude hõlvamist, mitmesuguse hinnataseme ja mastaabiökonoomiaga seotud kasu saavutamist. Oluline on vähendada turukonkurentsi ka võistlejate ülesostmise ja tarneahelaga liitmise teel. Ülesostetavate valik on sageli ellujäämine liitumisel või allhankes osalemisel või väljatõrjumine valmistoodete turult ning tegevuse lõpetamine. Seda otsust on mõned eksperdid kirjeldanud kui valikut, mille üks võimalusi on mõni protsent osalust suures kasvavas äris ja teiseks sada protsenti osalust mitte milleski. Rahvusvahelistuv firma, kes viib oma tegevuse ekspordi-impordi, välisinvesteeringud
Ärijuhtide seas viidi läbi koolitusi kindlustusjuhtide poolt Rakendati otsest tööd, et tagada pädev tööjõud Kasu ärile: 1) Vähenesid töökatkestused ning liinide maasoleku ajad 2) Töötajate kõrgenenud kvalifikatsioon 3) Firma usaldusväärsuse tõus, kliendid sõlmisid rohkem korduv-lepinguid 4) Vähenes juhatuse ajakulu õnnetusjuhtumite uurimisele 5) Paranenud suhted tarneahelaga Kasu tervisele ja ohutusele: 1) Väga tunnustatud auhind tööohutuskogukonnalt Royal Society for the Prevention of Accidents (RoSPA) 2) Paranenud pädevus igal töötervishoiu ja tööohutuse tasemel 3) Suurem tõhusus parandustöödega tegelemisel Nulltolerantsi-meetme kasutegurid räägivad iseenda eest. Firma pakub oma tötajatele paremat ning turvalisemat töökohta, vähendati firma töökatkestusi ning tugevdati suhteid nii koostööpartnerite kui klientidega.
23. Logistilised kulud 1970-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud. Logistilised kulud 1990-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Kauba säilituskulud. 3. Ladustamine. 4. Pakkimine. 5. Tellimuste täitmise korraldus. 6. Administreerimine/ haldus. 7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest. a) Kapitalikulu. Laovarudesse investeeritud kapitali alternatiivkulu, kaasa arvatud tellitud, kuid kohale jõudmata kaubavarude alternatiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud (import, aktsiis jms)
lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientidevajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 7 Kokkuvõte Tarneahel saab alguse kliendist ja ettevõttele on kahjulik kui nad ei suuda oma võtmekliendile tagada tarnekindlust. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tarneahelaga. Ettevõtted peavad kaupa saatma kliendile õigeaegselt, et mitte klienti kaotada. Ettevõtted peavad kindlasti kinni pidama kuupäevadest, et kaup ikka täpseks ajaks kohale jõuaks, sest hilinemine ei ole hea. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena. Väärtusahel toodab ettevõttele lisaväärtust juurde. Ettevõtte peab arvestama klientide vajadusi ja ootusi ning siis kliendi soove rahuldama. Mõni edukas ettevõtte, kes suudab endaga siduda kliendid, tarnijad kui ka
väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda suurem on kaudsete logistikakulude osakaal. Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud. Kulud 70-tel: veo- ja transpordikulud ning ladustamiskulud (lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud). Mitteotseseid kulusid (nt säilituskulud) arvesse ei võetud. 90- d: veo- ja transpordikulud; kauba säilituskulud; ladustamine; pakkimine; tellimuste juhtimine; administreerimine/haldus; tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemi (MIS) kulud; tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 15. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? Kaotatud müük, klienditeeninduse tase, mitteturustatud tooted, IT ekspluatatsioon / soetused, pakkematerjalid, pakkimine, sisseseade ja rajatiste kapitalikulu, juhtimiskulud, jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsioonide ja garantiidega seotud kulud. 16
jätkusuutlikkus tulevikus. Menlo Logistics on rahvusvaheline logistikateenuseid pakkuv ettevõte ja on korporatsiooni Con – Way üheks äriüksuseks. Menlo Logistics loomisega tehti algust 1980-ndate keskpaigas. Sel ajal esitas ettevõtte turundusdirektor idee ettevõtte loomiseks – organisatsioon ladude- , materjali- ja transpordijuhtimisest. Samuti omas äärmiselt tähtsat rolli tarkvara integreerimine tarneahelaga. Esialgne äriplaan oli luua, rakendada ja korraldada erinevaid logistikaprojekte vastavalt kliendi soovidele. 26.oktoobril 1990 sai ettevõte ametlikult loodud. Nimevalik ei olnud juhuslik, kuna California osariigis asuv Menlo park oli koduks mitmetele kõrgtehnoloogiaga tegelevatele kompaniidele ja samuti ka riskikapitalistidele. Algusest peale on ettevõte olnud tarnijate suhtes neutraalne ja ei eelista ühte tarnijat teisele ning seda järgitakse samuti tütarettevõtete puhul.
46. Milliseid klientidega seotud tegevusi toetab organisatsioonis klientide haldussüsteem (CRM)? - Infosüsteemid, mis toetavad teenuste tellimist ja pakkumist, kaebusi, toodete tagastamist, infopäringuid. Kõnenimekirjade koostamine, teenuse tellimuste vastuvõtmine, tugiteenus . 47. Milleks kasutatakse tarneahela haldussüsteemi (SCM)? - Tarneahela haldus (SCM) informatsiooni vahetamine tarneahela lülide vahel, tarneahelaga seotud tegevuste planeerimine, teostamine ja kontroll . 48. Mis on ekstranet ja milleks seda kasutatakse? - Ekstranet võimaldab välisele osapoolele juurdepääsu organisatsiooni intranetisasuvatele ressurssidele. Juurdepääsetav üle interneti. Välisele osapoolele saab ekstraneti abil jagada informatsiooni (näiteks laojääk), väline osapool saab esitada tellimusi, jälgida esitatud tellimuste staatust jms. 49
Kitsas (lean) ja agar (agile) tarneahel Tänapäeva äri võtmetegevuseks on, et turukonkurentsis võistlevad mitte niivõrd ettevõtted, kui nende tarneahelad. Tarneahela kvaliteedi parandamine suurendab nõudlust. Baaskaupade puhul on nõudlus üldjuhul stabiilne ja ettearvestatav ning varieerumine on üldiselt madal. Sellisel juhul töötab kõige paremini kitsas mõtteviis ja tarneahel. Võrreldes tavapärase tarneahelaga on kitsa ahela peamiseks erinevuseks JIT-süsteemi põhimõtete rakendamine, mille puhul määratakse kindlaks keskmine nõudlus nii lõpptootele kui ka tootekomponentidele. Millised on kitsa tarneahela erinevused võrreldes tavapärasega: 1. Nõudluse ebaühtlust hajutatakse tootmisvõimsuste reguleerimisega, mitte liigsete varudega; 2. Planeerimiseks kasutatakse prognoose kohese lattu tootmise asemel; 3. Hangitavad kogused on seotud lõpptoote ja tootekomponentidega, mitte vastupidi. 4
annaabi.ee 
