Bioloogia iseseisev tartu khk
võrseid ja taimset kõdu. Erandiks on suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves),
kes tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele,
kajakatele ja teistele veelindudele.
Kudemise ajaks kasvab särjele selga pulmarüü (nn. helmeskate). Selle moodustavad
sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel -
aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud
tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset
kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja
kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja
taimede veepealsetele osadele. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 9...14
päeva pärast. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani.
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius)
annaabi.ee 
