tingimustes. Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti omaga võrreldes tühist raha maksab. Teiseks tõsisemaks süüdistuseks on, et Microsoftile arusaamatute nippidega suudetakse luua mitmeid kordi töökindlam operatsioonisüsteem. Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma miljoneid dollareid. Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit. Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole oodata kindlasti mitte enne keskööd. Linus sihib uut monopoli ÄP KL DI 24.01.2000 00:00 Esmalt uue operatsioonisüsteemiga Linux Microsoftile väljakutse esitanud 30aastane
Internet Exploreri, mis mõjus laastavalt lavamuusikali kallal, mis põhineb Bill Gatesi rivaalide nagu Netscape äritegevusele. 1997 ja Apple'i juhi Steve Jobsi karakteritel. rajatati meiliteenust pakkuv Hotmail. 1998. aasta mais kaebasid USA Kasutatud materjal Justiitsministeerium ja 20 USA osariiki http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/art Microsofti kohtusse, süüdistades firmat icle.php?id=17915534 tarkvaraturul monopoli loomises. http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg /default.mspx Linnar Viik Linnar Viik (sündinud 26.veebruaril 1965 1999 - 2001 nõustas Viik peaminister Mart Laari Tallinnas) on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär. infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse
1.2.5 Apple hakkab kasumit teenima 15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit nimega iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPod'i ja iPhone'i. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut. Sellel perioodil ostis Apple mitmeid ettevõtteid, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul. Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEP'il ja BSD Unix'il, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus. 19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginia's ja California's. Samal aastal tutvustas Apple oma uut muusikapleierit nimega iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100
20 3.1.4 Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopiate kasutamine Interneti kasutamise tormakas kasv leiab kõige enam heakskiitu tarkvaratootjate seas, kes panustavad selle arengusse igal aastal tohutuid summasid. Samas aga on Internetist kujunenud üks suuremaid ohuallikaid tarkvaratööstuse majanduslikule seisundile. Tarkvaratööstus on juba pikka aega pidanud kannatama tavapäraste piraatlusvormide mõju tarkvaraturul. Interneti teel ilma autori nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste levitamine on saamas tarkvaratootjatele suurimaks probleemiks. Tegemist on tarkvarapiraatluse ühe värskeima vormiga. Piraatluse levikule Internetis aitavad kaasa kolm olulist tegurit: 1) plahvatuslik kasv Internetti kasutavate inimeste arvus. Nii kodus kui ka tööl on Internetist saanud asendamatu abiline;
möödunud üle kolme kuu.38 2. PIRAATLUS JA SELLE LIIGID 35 Samas 36 Samas 37 Samas 38 Samas 14 2.1. Piraatlus ja selle tekkimise põhjused Esimesena tulevad paljudele kindlasti meelde piraadid merel laostamas, röövimas ja uputamas teisi laevu, ajamas kokku võõrast vara, et end sellega rikastada. Ja kui võrdlema hakata, siis ega tegelikult ei erinegi kunagine piraatlus tänapäeva piraatlusest filmi-, muusika- ja tarkvaraturul. Ka tänapäeva piraadid ehivad ennast võõraste sulgedega ning üritavad rikastuda võõra vara arvelt. Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara, filmid) ja videote valmistamine ning nendega kauplemine turul, poodides jne., aga samuti tarkvara ebaseaduslik kasutamine arvutites. Intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvad nii autoriõigusega kaitstavad objektid (kirjandus-,
Turbo Projecti sai alla laadida interneti vahendusel. Tänasel päeval (2003) ei õnnestu kumbagi prooviks hankida. Microsoft nõuab kirjasaaja asumist Põhja Ameerikas. Turbo Projecti looja IMSIsoft ei paku seda programmi enam oma veebilehel. Pakett on siiski kättesaadav tarkvaraserveritest. 18 Siit järeldub, et konspekti näiteid pole mõtet üles ehitada vabavara põhjal. Olukord tarkvaraturul muutub väga kiiresti ja näidete ringitegemine on väga tülikas. Harjutusülesandeid tuleb luua kõige enam levinud tarkvara – MS Project – põhjal. Ajutise lahendusena võib konspekti lugejatele pakkuda ka Turbo Project alla laadimise võimalust, kuid pikemas perspektiivis ei ole mõtet levitada programmi, mida edasi ei arendata. 19 2 Planeerimine
annaabi.ee 
