kõigile kolmele Balti vabariigile. Eesti baaskaardi andmebaasi moodustavad satelliidikujutised rasterandmetena ja teiselt poolt andmed, mis on vajalikud fototooni kujundamiseks ja kaardiobjektide esitamiseks vektorandmetena. Eesti baaskaardi andmebaasil on definitsiooni järgi kõik GIS tunnused. Tema omapäraks on kindlalt defineeritud otstarbe (nt. Rahvastikuregister) ja tarbijate puudumine. See teeb eriti vajalikuks paindliku tarkvarakeskkonna kasutamise. Praeguseks on baaskaardi algselt ARC/INFO-s loodud andmebaas konverteeritud ja kättesaadav ka teistes enamlevinud GIS keskkondades, nagu ArcView GIS, Intergraph MGE ja MapInfo, samuti CAD programmide standardvormingus DXF ning laialt kasutatavas CAD vormingus Microstation (Tartu Ülikooli Geograafia...). Baaskaardi teeb kolmele Balti riigile Rootsi firma "Satellitbild" koostöös kohalike kaardikeskustega (mõõtkava 1:50 000). Firma nõudis, et kasutataks ühtset kaardi
kasutaja. Testimise ja verifitseerimise vahekord- nad täiendavad üksteist. 21. Suitsutestimine, veaotsing, uuriv testimine, riskipõhine testimine. Suitsutestimine- täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Veaotsing- testimine ekspertteadmiste põhjal. Kogenud arendaja oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Vigu aitavad leida üldised teadmised, teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta, riist-, või tarkvarakeskkonna kohta. Väga efektiivne vahend, mida võib kasutada nii süsteemselt kui ka intuitiivselt. Uuriv testimine- mitteformaalne tarkvara testimise tehnika, mille puhul testija hindab testide kavandamist nende täitmise käigus ning kasutab saadud infot uute ja paremate testide projekteerimiseks. Riskipõhine testimine- testitakse esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks selgitatakse välja riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid
vahel? · Riskide minimeerimine või välistamine. Meetmete rakendamine, et jõuda vajaliku tasemeni. "Riskihalduse 4 T": treat, transfer, tolerate, terminate. Ekspertteadmiste põhine testimine. Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Tõenäoliste vigade leidmine võib sõltuda mitut sorti eelteadmistest, milleks on · üldised teadmised · teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta · teadmised riist- või tarkvarakeskkonna (näiteks konkreetse programmeerimiskeele) kohta · teadmised arendusmetoodika kohta · teadmised konkreetse arendaja või tellija kohta jne Uuriv testimine (exploratory testing) on mitteformaalne tarkvara testimise tehnika, mille puhul testija hindab testide kavandamist nende täitmise käigus ning kasutab saadud informatsiooni uute ja paremate testide projekteerimiseks. Suitsutestimisel (smoke testing) täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised
o Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Tõenäoliste vigade leidmine võib sõltuda mitut sorti eelteadmistest, milleks on: Üldised teadmised Teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta Teadmised riist- või tarkvarakeskkonna (näiteks konkreetse programmeerimiskeele) kohta Teadmised mingi vigade tüübi kohta (näiteks tüüpilised infoturbega seotud kodeerimise vead) Teadmised arendusmetoodika kohta Teadmised konkreetse arendaja või tellija kohta jne
2. Ekspertteadmiste testimine ○ Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Tõenäoliste vigade leidmine võib sõltuda mitut sorti eelteadmistest, milleks on: ■ üldised teadmised ■ teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta ■ teadmised riist või tarkvarakeskkonna (näiteks konkreetse programmeerimiskeele) kohta ■ teadmised mingi vigade tüübi kohta (näiteks tüüpilised infoturbega seotud kodeerimise vead). ■ teadmised arendusmetoodika kohta ■ teadmised konkreetse arendaja või tellija kohta jne ■ ! kasutusmugavuse testimine 3. Mittefunktsionaalne testimine
annaabi.ee 
