erikujud. Läbipaistvatele värvilistele kristalsetele erikujudele on antud iseseisvad nimetused: mäekristall – värvusetu vesiselge, ametüst – violetne, suitsukvarts – hallikas või pruunikas, tsitriin – kollane, moorion – must. Peitkristalseid erikujusid nim. kaltsedoniks, kusjuures nende värvus on veelgi muutlikum: serdoolik – punane, plasma – roheline, karneol – lihapruun jne. Kihilise ehitusega kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, e i allu keemilisele murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade,
enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat
kivisool Kõvadus: 4 Värvus: roheline, kollane, violetne, sinine jne. Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esinemise vorm ja koht: esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes. Võib leiduda tardkivimites Haliit ehk kivisool Haliit ehk kivisool Kuju: kuubilised kristallid; teralised massid Kõvadus: 2,5 Värvus: värvitu, valge Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: soolane, lahustub vees
Õhus kattub strontsiumi pind juba toatemperatuuril kollaka hapnikuühendite kihiga. Peenestatud pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%). Levik Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034% ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4). Neist kahest mineraalist esineb tsölestiin settekivimites sobivamas kvantiteedis, mis muudab selle mineraali kaevandamise levinumaks. Kuna strontsiumi kasutatakse põhiliselt karbonaadi kujul, siis oleks strontsianiit eelistatum, kuid selle mineraali töötlemiseks on leitud vähe setteid. Strontsiummetalli saab elektrolüüsida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga. Sr2+ + 2e Sr
Kristallide absoluutse suuruse põhjal jagatakse nii tard- kui moondekivimid: - jämedateraliseks (üle 5 mm) - keskmiseteraliseks (1-5 mm) - peeneteraliseks (vähem kui 1 mm) - mikroteraliseks mineraalide suhtelise suuruse alusel eristatakse võrdteralist ja porfüürilist struktuuri. 16. Mis on kivimi tekstuur ja millised on levinumad tekstuuri liigid ? Tekstuur on kivimi koostisosade paigutus ruumis. Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel
nõiutud). Kuld esineb looduses vabas olekus kõvades kivimites ja puistetes, mis moodustuvad niisuguste kivimite purunemisel. Puisted asuvad tavaliselt kaugel põhilistest leiukohtadest. Harva esineb kuld kristallilises olekus. Kõige suurem kõikidest kunagi leitud ehetükkidest kaalub 112 kilogrammi ja ta ruumala on umbes 0,006 kuupmeetrit. Kõige rikkamad leiukohad asuvad Lõuna-Aafrikas, eriti transvaalis, kus kuld on peamiselt liivakivis, kvartsiidis ja vulkaanide tardkivimites. Kulla keemiline inertsus, mis teeb ta muutumatuks aja, kõrge temperatuuri, niiskuse ja mitmesuguste keemiliste toimeainete sutes , harva esinevad leiukohad ja raske saamine muutsid kulla klassiühiskonnas kõikide kaupade mõõdupuuks. 5 Kuld ajaloos Kuld on üks ihaldatumaid metalle. Kes siis ei tahaks endale kullast sõrmust või keed? Ka
(Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv. Element on levinud mitmetes erinevates ühendites ja on paljude mineraalide koostises. Neid leidub peamiselt kivides, setetes, mullas ja vees. Ligi pool maal olevast fosforivarudest asub Aafrikas. (Lenntetch B. V., 2016) Levinuim fosforit sisaldav mineraal on apatiit, olles seetõttu peamiseks fosfori maagiks. See esineb pea kõikides tardkivimites ja ka mõnes moonde- ning settekivimis. Apatiidi mineraalid on kristalse läikega ja nende värv võib laialdaselt varieeruda olenevalt mineraalides olevate aineosakeste konsentratsioonist. (Wikipedia, 2013) Teine levinud allikas, mis sisaldab suurel hulgal fosforit on fosforiit. See on kivim, mis on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest. Fosforiit on tähtis maavara, mida kaevandati kunagi Maardus, kuid nüüdseks on tegevus lõpetatud selle ohtlikuse tõttu
Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda leidub paljudes mineraalides maakoores ja enamik elusorganismides, kivimites, muldades ja veekogudes. Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse hetkel enamasti Krolli meetodit. Enim levinud ühendit titaandioksiidi, kasutatakse valgete pigmentide tootmisel. Titaan on on levikult üheksas element maakera koores ja seitsmes levinuim metall. Teda leidub nii eluorganismides, tardkivimites, setetes kui ka veekogudes. Konstruktsioonimetallide osas on titaan neist neljandal kohal, titaani edestab raud, alumiinium ja magneesium. Suuremad leiukohad meie lähedal asuvad näiteks Soomes, Venemaal Ilmeni mägedes, Rootsis ja Norras ja maailma suurimaks titaanivalge ehk TiO 2 tootjaks oli hiljuti Soome firma KEMIRA. Maailmas mujal leidub näiteks titaanimaaki veel Lõuna-Aafrikas Transvaalias, Indias ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. 2.1. Titaani keemilised omadused
Kuubiline Isomeetrilised Peamiselt punane, Klaasi, L ebaselge K 6,5 - 7,5 MO; M kristallid pruun, kollane, teemandi T 3,5 4,4 aktsessoorsena roheline tardkivimites, peam. pegmatiitides Erimid: 1) alarühm: püroop tumepunane, violetjas; almandiin punane; spessartiin punane, pruun;
1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana. Segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on ühed suurimad fluori leiukohad maakoores. Tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 0,05-0,14%, teistes tard- ja moondekivimites leidub seda vähem, 0,01-0,05%. Enamasti on moondekivimid kaotanud osa oma F-sisaldusest moondeprotsessi käigus, sest lenduv fluor või fluoriidioonid migreeruvad magmast teistesse kivimitesse.
kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5% muud silikaadid 3% mittesilikaadid - 8 % Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2 Eesti geoloogilise aluskorra moodustavad graniidid (happelised tardkivimid). Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1. Kvarts - SiO2 (25...30%) maakoores enamlevinud mineraal 2. K-Na päevakivid (ortoklass) K/Al Si3O8/ - Na/Al Si3O8/ Na-Ca päevakivid (plagioklass) Na/Al Si3O8/ - Ca/Al2Si2O8/ kokku 65...70%. 3
A. Kivimite liigid: · tardkivimid e kristalsed kivimid; jagunevad süvakivimiteks (graniit, gabro) ja purskekivimiteks (basalt, obsidiaan, tuff) · settekivimid · moondekivimid tekivad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak · settekivimites fossiilseid kütuseid, ehitusmaterjali lauskmaad ja madalikud D. Kaevandamine maardlates ja probleemid: · maagid on kontsentreerunud kivimikihtidesse e soontesse, mis võivad olla murenemise tagajärjel küllalt maapinna lähedal saab rakendada karjääre, mõned kuni 150 m sügavused ja
värvusega. Läbikumav kuni läbipaistmatu. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim küünekivi. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse asbestiks. Kõvadus 5 - 6,5 Pürokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% maakoorest. Nad on kõige tavalisemad mineraalid dioriidis, gabros. Pürokseenid on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid. Augiit on laialdaselt levinud pürokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu gabro ja basalt. Augiidi kristallid on lühiprismalised, kaheksakandilise ristlõikega, rohekasmustad või pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu värvus hele, hallikasroheline. Läige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites.Vähemtuntud pürokseenid on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis ja peridotiidis. Kõvadus 6,5. Oliviin vt all pool. 39
Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus. Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga). Lõunapoolusel suunatud üles-, põhjapoolusel alla, ekvaatoril vertikaalselt. See võimaldab määrata kivimi tardumise laiuskraadi. Magnetväli indutseeritakse vedelas välistuumas. Vedel välistuuma metall liigub aastas mõne kilomeetri ümber tahke sisetuuma, mis indutseerib elektrivoolu ja tekitab magnetvälja
..52% ) · Ultraaluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 30...40% ) Mida aluselisem on kivim, seda enam on temas tumedama värvusega mineraale. Hapud kivimid on heledamad ja kergemad. Tardkivimitel annab kivimi struktuur ülevaate, kui kiiresti on magma tardunud ( mida sügavamal, seda suuremad kristallid- graniit ). Süvatardkivimitel e. magmakivimitel on suurekristaliline struktuur, maapinnal tekkinutel aga klaasjas struktuur. Kivimi koostisosade ruumiline paigutus tekstuur Tardkivimites olevate kristallide suuruste alusel jaotatakse: · Jämedakristallilised > 5mm · Keskimisekristallilised 1...5 mm · Peenekristallilised < 1mm · Mittekristallilised Tardkivimeid iseloomustab ühtlane, massiivne tekstuur Purskekivimeid iseloomustab voolustruktuur Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. 24
annaabi.ee 
