Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi).
3. mitmesuguste reaktsioonide kombinatsioonid - makroprotsessid Liikuvapanevaks jõuks orgaanilised ained ja pinnaks kivimid. Mullatekke makroprotsessid A. Rode järgi O O O Primaarne mullatekkeprotsess on kiirem settekivimitel kui tardkivimitel 0 n n n A A A
· efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Jaotatakse vastavalt nende keemilisele koostisele: · Hapud ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 65...75% ) · Neutraalsed ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 52...65% ) · Aluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 40...52% ) · Ultraaluselised ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 30...40% ) Mida aluselisem on kivim, seda enam on temas tumedama värvusega mineraale. Hapud kivimid on heledamad ja kergemad. Tardkivimitel annab kivimi struktuur ülevaate, kui kiiresti on magma tardunud ( mida sügavamal, seda suuremad kristallid- graniit ). Süvatardkivimitel e. magmakivimitel on suurekristaliline struktuur, maapinnal tekkinutel aga klaasjas struktuur. Kivimi koostisosade ruumiline paigutus tekstuur Tardkivimites olevate kristallide suuruste alusel jaotatakse: · Jämedakristallilised > 5mm · Keskimisekristallilised 1...5 mm · Peenekristallilised < 1mm · Mittekristallilised
annaabi.ee 
