ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kergem 3,0 raskem Maakoore vanus Kuni 4 miljr Kuni 180mlj Kivimi kihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt. basalt Tihedus Maa sisemuses suurenb kuna rõhk suureneb. Tardekivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedela magma kristalliseerumisest. Settekivimidalgab maapinna murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Moondekivim tugeva rõhu ja temp. Tõttu muutub kivimi ehitus ja välimus. Setted(kruus, liiv, savi)settekivimid(liivakaivi, põlevkivi, lubjakivi, paekivi) moondekivim(gneiss, marmor)sulamine(magma) tardekivim
Koosneb tumedamatest, tihedamatest ja Koosneb heledamatest ja kergematest raskematest kivimitest kivimitest · Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi a) Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit b) Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit, peridotiid, diroiit Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi)
Eri mineraale on umbes 2000. Kivimid. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks ehk teralisteks. Kivimid jaotatakse 3 rühma: 1. Tardkivimid (ehk magmakivimid) – tuntumad neist on graniit, pimss, vulkaaniline tuhk ja laava jne. 2. Settekivimid - tuntumad neist on liiv, kruus, savi, tolm, liivakivi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit jne. 3. Moondekivimid - tuntum neist on marmor. 5.2. Tardkivimid Tardekivimid on tekkinud vulkaani vedela magma hangumise tulemusel. Tardkivimid on: tihedad, tugevad, raskelt töödeldavad. Graniit. Graniit on peamine Eestis leiduv tardkivim. Ta on kristalliline kivim. Graniiti leidub mandrijää liikumisega siia tulnud graniitrahnudes. Graniitaluspõhi asub Eestis sügaval ja sealt seda ei kaevandata. Graniiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. 57