TARBIMISE TASAKAAL tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade PIIRKASULIKKUS RAHAÜHIKU kohta on võrdne. TARBIMISVALIKUTE MÕJURID SISSETULEKU-TARBIMISE KÕVER näitab tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve M) muutuste mõju tarbimisvalikutele. ENGELI KÕVER näitab hüvise tasakaalukoguseid erinevate sissetulekute (tarbimiseelarve) tasemete korral muude tingimuste samaks jäädes. HINNA-TARBIMISE KÕVER kõigi optimaalsete (tarbimistasakaalu) hüviste kogumite geomeetrilist asukohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes. 10
Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku- tarbimise kõver on tagasipöörduv (sissetulek kasvab, aga kauba tarbitav kogus väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver vertikaalne sirge. Snobismiefekt – Vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab
· Eeldatakse sissetulek muutub , hind konst · Ü1-Ü4-ÜKK · I1-I4-eelarvejooned · Sissetulek on kasvanud, eelarvejoone nihe paremale. Hinnad=CONST=eelarvejoonetõus ei ole muutunud · Qx-Qxy-kauba X optimaalsed kogused. · Sissetuleku tarbimise kõvera optimaalsete tarbitavate kogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu. Ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutust tarbimisvalikutele. Joonisel 11 kaup x on normaalkaup kuna sissetuleku- tarbimise kõver on positiivase tõusuga. Joonisel 12 (Inferioorse kauba X sissetuleku tarbimise kõver) · Teatud I tasemest alatest tarbija tunnetab, et x on väheväärtuslik (Qx võib olla ka 0) Joonis 13 · Kaubal X ei ole lähedasi asenduskaupu. Erineva sissetulekutaseme korral ostetakse kindel kogus (Qx*) kaupa X · Sissetuleku tarbimise kõver on vertikaalne sirge. Joonis 14 Engeli kõver
eelarvejoone tõus ei ole muutunud. · Qx1 - Qx4 - kauba X optimaalsed kogused · E1 - E4 - kauba X optimaalsed kogused Joonis 11 SISSETULEKU-TARBIMISE kõver - optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. paribus). Ta ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Joonisel 11 kaup X on normaalaup, kuna sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (I kasvades suureneb ka Qx). Joonis 12 Inferioorse kauba X sissetuleku-tarbimise kõver. - Teatud I tasemest alates tarbija tunnetab, et X on väheväärtuslik (Qx võib olla ka null). - Kui I1 - I2 , kogus kasvab Qx1 - Qx2 - Kui I2 - I3 , kogus väheneb Qx2 - Qx3 - Kui I3 - I4 , kogus väheneb veel - Kõver on tagasipöörduv, I kasvab, aga Qx väheneb.
käsutuses oleva tarbimiseelarve korral. Tarbimise tasakaal väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. Eelarvekitsendus Tarbija hinnavaru on erinevus selle vahel, mida tarbija oleks valmis maksimaalselt maksma hüvise ühiku eest, võrreldes sellega, mida ta tegelikult maksab. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute muutuste mõju tarbimisvalikutele. 6. Tootmiskulud Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes rahvamajandusharus, mis esineb vastava haru või allharu elementaarse institutsioonilise koostisosana. Ettevõte on iseseisev tootmisüksus, mis muundab tootmissisendeid (maad või üldse loodusressursse, tööd, kapitali, informatsiooni, tehnoloogiat jne) toodanguks, mingiteks toodeteks, teenusteks või informatsiooniks.
(nimetatud võrdus kehtib vaid tasakaalupunktis) MUx- hüvise X piirkasulikkus MUy- hüvise Y piirkasulikkus Px on hüvise X hind Py on hüvise Y hind Esitatud tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile (Gosseni II seadus) Loeng 6: Tarbimisvalikute mõjurid Tarbija käitumist saab kirjeldada Sissetuleku-tarbimise kõvera ja hinna-tarbimise kõvera abil. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute muutuste mõju tarbimisvalikutele. sissetuleku-tarbimise kõvera saame konstrueerida eelarvejoonel (EJ) nihkel sissetuleku (eelarve M) muutumisel, kui hüviste X ja Y hinnad ei muutu (M ja Px ning Py on konstantsed). sissetuleku-tarbimise kõvera saame, kui ühendame tarbija optimaalsete tarbimispakettide tasakaalu kajastavad punktid ( hüvise X ja Y tarbitavate kombinatsioonide e vastava EJ ning kõrgeima võimaliku ÜKK puutepunktid)
1.24 Sissetuleku-tarbimise kõver. Tarbija alternatiivsete käitumismudelite käsitlemisel on vaatluse all variandid, kus muutuvad mitmed tarbimis käitumist mõjutavad parameetrid, näiteks tarbija eelarve või ka tarbitavate kaupade ühikuhinnad. Vastavalt uuritud muutustele võime tarbija käitumist kirjeldada nii sissetuleku-tarbimise kõvera kui ka hinna-tarbimise kõvera abil. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) muutuste mõju tarbimisvalikutele. Engeli kõver näitab mingi kauba tarbimist (tarbitavaid koguseid) kui funktsiooni tarbija sissetulekutest (tarbimiseelarvest) juhul kui hüvise ühikuhind on konstantne, ceteris paribus. Sissetuleku (tarbimiseelarve) mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus. Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, kuid inferioorsete kaupade korral hoopiski väheneb
annaabi.ee 
