Geotermaalenergia positiivsed ja negatiivsed küljed Negatiivsed küljed: · Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. · Maasisest energiat on ka raske kätte saada. · jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. · vesiniksulfiidi eraldumine (see lõhnab nagu mädamunad) . · vabanevad vedelikud võivad sisaldada kergelt toksilisi aineid. · kuigi sellel pole konkreetset ajalimiiti, võivad geotermaalpiirkonnad ükskord jahtuda. · Eestis ei tasuks sellise energiaallika kasutamine ära, sest meie tingimused ei ole sobivad ja see läheks väga kalliks. Positiivsed küljed: · saadaval ööpäevaringselt 365 päeval aastast.
Geotermaalenergia Plussid · kasutamise mõju keskkonnale minimaalne · tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Miinused · energiatranspordiga on niru · suhteliselt väike energia hulk · kasutusalad on piiratud · ooksvad kulud on kallid Muu · Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite; sulamagma ja nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee energia. · Laamade äärealad! Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada v...
kus termaalvesi paikneb maapinnale küllalt lähedal Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis,Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40% Võrreldes fossiilkütustega, on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. Allikad: http://geothermal.org.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia
kasutatakse turbiinide käima lükkamiseks. Taastuv Keskkonna sõbralik (võrreldes fossiilsete kütustega) Usaldusväärne Peale jaama rajamist on energia tootmine odav ja lihtne Kui geotermaalenergiat hakataks laialdaselt kasutama, siis leevendaks see suuresti globaalset soojenemist. Jaama rajamine on kallis ja keeruline tuleb teha suur investeering. Ei ole võimalik kasutada igalpool. Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase (aga vähem kui teiste kütuste puhul) Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus- Meremaal jm
Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on töötatud päikesepatareina koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike. Kulutused energia toormisele ja transpordile on kõrged, sest tarbimispiirkonnad asuvad kaugel. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on suur tuumaenergia, mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus. Elektrienergia suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Neist esimene müüb elektrit Euroopasse, teine USAsse.
sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Eestis asub hüdroelektrijaam Narva jõel. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks
arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 67.Tähtsamad energiavarade ammutamis-, töötlemis ja tarbimispiirkonnad: Ammutamine Töötlemine Nafta Lähis-Idas(ligi naftavarudest) ;Ladina- maailma naftast Ameerika( Mehhiko; Venezuela;Brasiilia)Ida- ja toodetakse Lähis- Kagu-Aasia (Hiina; Indoneesia); Põhja-Ameerika Idas, millest enamus (USA; Kanada); Euroopa riigid (Venemaa; Norra; ekspordiks Suurbritannia) Maagaas Venemaa; USA; Kanada; Suurbritannia; Venemaa; USA;
sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. BIOENERGIA Bioenergiat saab toota biomassist, see on orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades on puit ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis vajab kiiresti
................. .............................. Nimeta suurimad hüdro- ja tuumaenergia tootjad (konspekt) Hüdroenergia: ................................................................................................................................. ............... Tuumaenergia:................................................................................................................................ ................ Nimeta tähtsamad nafta, maagaasi ja söe kaevandus-/ töötlemis- ja tarbimispiirkonnad (konspekt) Nafta:............................................................................................................................................... ............... Maagaas:......................................................................................................................................... ............... Süsi:................................................................................................................................................. ........
Lisaks on linnas jalgratta ja kõnniteed, mida mööda liiguvad inimesed või jalgratturid. Et päris sihtkohta jõuda, peab liikuma mööda treppe ja koridore, mis on kitsad ja milles liikumiskiirus väike. Kõik sama kehtib ka elektrisüsteemis, kus tee laiust või sõitvate autote hulka mõõdetakse voltides. On olemas suured elektriliinid (Eestis 330 000 V, mujal ka 500 000 V), mis ühendavad suured elektrijaamad ja tarbimispiirkonnad omavahel (nagu kiirteed). Nendest väiksemad on madalamal pingel liinid väiksemate linnade või linnaosade vahel (35 000 - 110 000 V), millele vastaksid üherealised sõiduteed. Asulate sees jaotatakse elektrit pingel 6 000 - 10 000 V ehk neid võiks võrrelda majadevaheliste teede ja tänavatega. Majja jõuab elekter pingel 400 V (3faasiline) või korterites kasutatav pinge 230 V (1faasiline). Just 230 V (volt)
vajab paindlikku elektrivõrku, on kallis, tekitab müra, takistab lindude lendu häirib keskkonda. EELISED: ei saasta õhku ja vett, säästab teisi energiavarusid PIIRKONNAD: Lõuna-Am California, Saksamaa, USA, Taani, Hispaania, India. GEOTERMAALENERGIA KASUTAMINE: elektriks, PUUDUSED: saab kasutada ainult teatud piirkonnas, kus soojusvoog lähtub mõne km sügavuselt, raske kätte saada, kulutused kõrged (tootmine + transport), sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. EELISED: mõju keskkonnale väike. PIIRKONNAD: USA, Island (Islandi energiabilansis moodustab 40% osa), Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa jne. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. BIOENERGIA Bioenergiat toodetakse biomassist, so. orgaaniliste ainete põletamisel.
enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Seda kasutatakse vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Jooksvad kulutused energia tootmise ja transpordile on üsna kõrge, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele Bioenergia Bioenergiat saab toota biomassist, see on orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedes eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Energiavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides. 7
Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on 12 võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil (Vikipeedia 2009). 13 2
Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalen osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele.Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades 13) Porsumine ja selle tüübid, murenemiskoorik.Porsumiseks nim kivimite murenemist vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul
Strateegilise plaani struktuur võiks olla järgmine: 1. Ettevõtte arengu lähtetaseme lühiiseloomustus 1.1. Missioon ja ülesanded. 1.2. Potentsiaal. 1.3. Nõrgad ja tugevad küljed. 2. Ettevõtte arengu eesmärgid ja põhinäitajad 2.1. Tulevane missioon. 2.2. Väliskeskkond: võimalused ja riskitegurid. 2.3. Arengustrateegia. 2.4. Eesmärgid, põhilised arengunäitajad. 3. Turundusstrateegia 3.1. Toodete nomenklatuur ja sortiment. 3.2. Toodangu tarbijad ja tarbimispiirkonnad. 3.3. Toodangu turustuskanalid. 3.4. Kauba vahendajad. 3.5. Hinnapoliitika. 3.6. Põhistrateegiad. 4. Funktsionaalsed strateegiad. 4.1. Innovatsioonid. 4.2. Investeeringud. 4.3. Tootmise organiseerimine. 4.4. Juhtimise organiseerimine. 4.5. Personal ja selle motiveerimine. 4.6. Finantsid. 4.7. Varustamine. 5. Strateegiate tagamine 5.1. Orgtehnilised meetmed. 5.2. Ressurssidega varustamine. 5.3. Realiseerimise juhtimine. 5.4. Kontrollsüsteem.
annaabi.ee 
