Sellel definitsioonil on mitu head omadust: 1) tootmisressursside nappus on üks põhijooni (maa, kapital, tööjõud, töö, ettevõtlus); seal, kus napib, tuleb kokku hoida 2) valikukeskne roll kui kõike on küll, siis valikut polegi vaja teha; reaalselt seda aga pole Järelikult hõlmab maj.teooria ka valikuteooriat st peavad olema alternatiivsed võimalused. Võiks tuua ka kasulikkuse teooria, kus väidetakse, et kauba kasulikkus tuleb kauba tarbimisomadustest ja inimese hinnangust tarbimise omadustele. Lahendades maj.probleme, peab ühiskond vastama kolmele küsimusele ja majandus peab võimaldama nende lahendamist. 1) millised eesmärgid tuleb ellu viia, tuginedes ühiskonna nappidele vahenditele 2) kuidas tahetakse ühiskonna nappe ressursse kasutada vajalike kaupade tootmises st: a) Kuidas toota? Igat kaupa on võimalik toota mitme tehnoloogiaga. Näiteks on võimalik kasutada palju tööjõudu ja vähe masinaid
Tavaliselt vägivaldne ühe Seadusandlikul teel läbi viidud korralduselt üleminemine teisele muudatused 2. Tarbimine. Tarbimiskäitumine. Tarbijakaitse. Tarbimisühiskond. Tarbimine – isikute vajaduste rahuldamine kaupade/teenuste ostmise teel. Eratarbimine- majapidamis kulutused Avalik tarbimine- valitsus kulutused Tarbimiskäitumine tuleneb toote kasulikkusest (tarbija subjektiivne hinnang toote/teenuse tarbimisomadustest). Ratsionaalne tarbija – rahuldab need vajadused, mis on kõige kasulikumad ja mida ta saab endale lubada. Vastutustundlik ehk eetiline tarbimine – tarbija on teadlik toote/teenuse taustast ja oma ostuvaliku mõjust. Teadlik tarbija – tarbija planeerib oste ette ja võrdleb hindu. Tarbijakaitse – tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. (1962. 15 märts deklaleeris JFK esimist
olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud 2 Kauba kasulikkus tuleneb tema tarbimisomadustest ja on inimese hinnang nende kaupade tarbimisomadustele. Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus e. Väärtus. Kauba hulga kasvades väheneb kauba kasulikkus. Teatud kogusest alates annab iga järgnev kaubaühik kahanevat kasulikkust. Alternatiivkulu printsiip Piiratud ressursside tingimustes peavad majandussubjektid tegema valikuid erinevate võimaluste e. alternatiivide vahel.
annaabi.ee 
