TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
Bioplastikute nõrgad küljed • Kallis toota, PHA tootmine energiamahukas • Tehnoloogia puudumine (rakkudest eraldamine) • Maisi kasutamisel metaani teke • Komposteerimis ja sorteerimismured • Pakenditööstuse blokk • Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja biolagunevatest materjalidest Bioplasti jäätmeete käitlusviisid • Biolagunemine mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid. • Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus).
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida:
kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Jäätmeid on viite liiki : *Ohtlikud jäätmed *Tavajäätmed *Püsijäätmed *Biolagunevad jäätmed *Olmejäätmed Olmejäätmed: Olmejäätmete hulka kuuluvad inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida:
· bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust · inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas · jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema · Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud · Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinudjäägid, mis oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused · ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust · jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine
Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e. allasurutud inflatsiooni alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Kvaliteetsete kaupade asemel hakatakse müüma ersatskaupu, mille kvaliteet ja tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule
Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e. allasurutud inflatsiooni alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Kvaliteetsete kaupade asemel hakatakse müüma ersatskaupu, mille kvaliteet ja tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule
kommunikatsioonikanalina); · pakend loob tarbijakasu (ostja saab esteetilise naudingu, võib pakendit hiljem kasutada teistel eesmärkidel jms). Pakendi funktsioone võib aga ka pikemalt lahti seletada (Roose 2004: 39-40): 1) Komplekteeriv, kooshoidev et vajalikus koguses kaup koos püsiks (kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele, kompvekkidele jne); 2) Kaitsev et kaup säilitaks oma tarbimisomadused (konservikarp, hermeetiline kilepakend, õliga immutatud paber jne); 3) Transporti hõlbustav et kaupa saaks kas käsitsi või mehhanismidega mugavalt teisaldada, paigutada autole, vagunisse või laeva hästi ja ökonoomselt; 4) Ladustamist hõlbustav et kaupa saaks ruumi optimaalselt kasutades ja tema tarbimisomadusi säilitades virnastada, ladustada; 5) Kauplemist hõlbustav et kaupa saaks ostjale ja kaupmehele ostukohas mugavamalt
o Ohtlikud jäätmed (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma omadustelt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht- isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid, vananenud ravimid, värvid, lakid. o Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. o Püsijäätmed on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ning ei reageeri teisiti füüsikaliselt või keemiliselt, ega lagune bioloogiliselt või mõjuta kahjulikult muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid nii, et see põhjustaks
isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäsitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkätt patareid, vananenud ravimid, lakid, värvid. Ohver- saakloom Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Olmedegradatsioon- on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Omnivoorid kõigesööjad, segatoidulised, kõigetoidulised loomad. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. Osooniauk- on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud
kirjutusvahendid väikesed. Peavad olema kompostitavad. Reklaamitavad loodusesõbralikene. [4] 17 6. BIOPLASTIJÄÄTMETE KÄITLEMINE Biolagunemise all mõistetaks plastide lagunemist mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Enne biolagunemist on oluline materjali keemiline või fotodegradatsioon. Keemiline degradatsioon toimub oksüdatsiooni, hüdrolüüsi või termilise lagunemise teel. Fotodegradatsioon põhineb valdavalt UV- kiirguse ja kõrgendatud temperatuuri toimel. Eelnev keemiline lagundamine on oluline, sest bio degradatsioonile alluvad
Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust Inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinudjäägid, mis oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused Ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine
toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus. Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Teisene toore, paralleelselt sellega kasutatakse terminit kasusjäätmed, on toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed
normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. 155. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) reostuskoormuse hindamise alus, mida mõõdetakse inimekvalentides 1 ie=54BHT5/d 156. Inimekvivalent ühe inimese tekitatud reostus ühe ööpäeva jooksul 157. Jäätmed mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema 158. Olmejäätmed inimese elutegevuse või elukorralduse tagajärjel tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid 159. Tööstusjäätmed toodangu valmimisel või töötlemisel tekkinud jäägid 160. Ohtlikud jäätmed omadustelt inimestele ja keskkonnale kahjulikult ja erikäitlust nõuavad jäägid 161. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, tasakaalustamine ja kõrvaldamine 162. Prügila koht, kuhu viiakse teatud piirkonna orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme,- tootmis, - tänava jm heitmed 163. Biogaas org
reostustatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Inimekvivalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Jäätmed mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Olmejäätmed inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Tööstusjäätmed toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Ohtlikud jäätmed oma omadustelt inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid, vananenud ravimid, värvid, lakid.
ÜHISKOND KUI TARBIJA Ideaalsel juhul peaks kapitalistlikus ühiskonnas kehtima reegel, et kui keegi tekitab teistele (tootmis- või tarbimisprotsessi käigus) kahju, siis peaks ta selle ka hüvitama. Lisakulud peaksid kajastuma toodete hinnas. Tegelikult aga tagajärgi tihti kas ei osata või ei soovita ette näha. Süüdistada võib siin nii tootjat: soov püsida konkurentsis, saada suuremat kasumit jne. kui ka tarbijat: toote odavus, tarbimisomadused jm. Tegelikult ei ole siis kumbki osapool huvitatud kahjulike kõrvalmõjude märkamisest. Kuna probleemid keskkonna saastamisega ja ka infovahetuse kiirus suureneb, tuntavamaks muutub meedia ja ühiskonna surve, siis on tootjad siiski otsimas uusi, keskkonnasäästlikke tootmisvõimalusi, mis pikemas perspektiivis võib anda olulist kasu ka firmale. Selleks: · püütakse välja töötada selliseid tehnoloogiaid, mis ei tekita kahjulikke jäätmeid;
toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. · Olmejäätmed-kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed · Tööstusjäätmed- on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. · Ohtlikud jäätmed- jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond| keskkonnale[1].Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega · Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse)
toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Olmejäätmed-kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed Tööstusjäätmed- on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Ohtlikud jäätmed- jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond|keskkonnale[1].Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega Jäätmekäitlus-– jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine
hapra purunemise, tera suuruse, vormitavuse jm. suhtes). Legeerimata kvaliteetteraste hulka loetakse need, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest puhtamad mittemetalsetest lisanditest ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisi ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastavus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms. suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud alljärgnevaga: - neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus, - tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult), - nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020 % sulatises ja kuni 0,025 % tootes, nt. valtstraadis jm., - purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50 oC),
Ohtrust väljendatakse harilikult kokkuleppelise astmiku järgi pallides. Taimekooslusi uurides kasutatakse nn Braun-Blanquet`skaalat: 5 üliohter (katvus >75%), 4 other (50-75%), 3 arvuküllane (25-50%), 2 arvuvähene (5-25%), 1 arvukehv (1-5%), + - väga kehv (<1%), r haruldane, väga harv. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Olmereovesi inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi. Olmereovee täielik biokeemiline hapnikutarve (BHTt) on keskmiselt 75, BHT5 54, lämmastiku- ja fosforisisaldus vastavalt 12 ja 0,7 g inimese kohta ööpäevas. Omailm keskkond, mida organism meeleorganite abil tunnetab ja eristab. Väga tundliku organismi puhul võib
Kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt 12 prim: 1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot; 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; 3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam Rikkumine- kui tarbimisomadused on halvenenud. N: püksitagumik puruks, kumb on? Subjektiivne koosseis Koosseis sisaldab tahtlust. Süütegu on siis täidetud, kui tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Ettevaatamatus pole karistatav. Tahtlik ähvardus eeldab, et inimene mõistab selle sisu, kui aga mitte, siis kvalifitseerub see KarSi § 17 ( Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmise alla). See on koosseisu eksimus ning see välistab tahtluse.
Tuleb otsida võimalusi toote enda kohandamiseks uutele turunõuetele ja konkurentsile: tarbimisomaduste parandamine, uute omaduste ja tarbimisvõimaluste lisamine, disaini muutmine uutele moesuundadele ja ergonoomilistele nõuetele vastavaks, pakendi uuendamine, uute laienduste (lisateenuste) lisamine, kulunud ja kulukatest laiendustest (lisateenustest) loobumine. 4. Langusfaas -uus tehnoloogia, nõudluse vähenemine (eri- ja üldnõudlus), teistsuguste eelistustega tarbijad, paremad tarbimisomadused, muutunud mood jne. Langusfaasi strateegiad Investeeringute suurendamine, Investeeringute hoidmine endisel tasemel, Investeeringute selektiivne vähendamine, "Tühjakslüpsmine", Kiire reinvesteerimine TURUKESKNE, TOOTEKESKNE, FUNKTIONAALNE TURUNDUSOSAKOND HIND Hinnakujundusprotsessi mudel Hinnakujundust mõjutavad SISEMISED tegurid · ettevõtte eesmärgid ja strateegiad; · turunduse eesmärgid ja strateegiad; · tootmiskulud -nii muutuvkulud kui püsikulud;
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse.
Nende kasutamisel on aga kõrgendatud nõuded (nt hapra purunemise, tera suuruse, vormitavuse jm suhtes). Legeerimata kvaliteetterasteks loetakse neid, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. c)Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest mittemetalsetest lisanditest puhtamad ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisiga ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastuvus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud järgnevaga: - Neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus - Tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult) - Nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020% sulatises ja kuni 0,025% tootes, nt valtstraadis jm - Purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50°C)
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Ohtlikud jäätmed (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma omadustelt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht-isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid, vananenud ravimid, värvid, lakid. Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Teisene toore, paralleelselt sellega kasutatakse terminit kasusjäätmed, on toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed. Siia alla kuulub: paber ja papp; klaas; värvilised Endla Reintam, 2008/2009 66
1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a
40 jaotada ümber ressursse ja tulusid. Küll aga kujundab suhteline hindade muutus tendentsi üldiseks hinnatõusuks. 1.49.1.2 Varjatud e. allasurutud inflatsioon Mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Kvaliteetsete kaupade asemel hakatakse müüma ersatskaupu, mille kvaliteet ja tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Lähtudes põhjustest ja ulatustest võib inflatsiooni liigitada veel: 1.49.1.3 Nõudlusinflatsioon Väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Näiteks üleminekul plaanimajanduselt turumajandusele võidakse täiendavate riigieelarvekulude katmiseks kasutada täiendavat emissiooni. Paberraha satub ringlusse rohkem kui hetkel on
annaabi.ee 
