vähenema, seda täna ekspordi kasvule, mis tõi endada kaasa ka majanduse kasvu. Riigi eelarvestrateegia kohaselt on peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Samas ka, et eelarve kulutamisvõimalused oleksid stabiilsed ega sõltuks nii palju tarbimisest. Eesmärgiks on maksustada rohkem just tarbimist ja ressursikasutust ning vähem teenimist. Ka uuendatud konvergentsiprogramm näeb ette, et ligi pool maksutulust (vähemalt 46%) tuleks tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega. Maksupoliitika peaks pigem kaasa aitama majandusarengule ja motiveerima ettevõtlusele. Tuleviku prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike seisukohast paistavad väga head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele, kui puhtalt palgalt mahaarvestusele
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
annaabi.ee 
