Eesti ajaloo kokkuvõte
Aastatel 1944-1953 oli
Eestis peamiseks Nõukogude võimu vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus- metsavendlus.
Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949.a suurküüditamine.
Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. Nende saated aitasid
säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu. 1950.a hakkasid otsekontaktid muu
maailmaga taastuma. 1965.a avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Turistide vahendusel jõudsid
Eestisse ka lääne tarbimiskultuut ja tarbeesemed.
Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning
kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati see mudel sõjajärgsetel
aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitika iseloomustas industrialiseerimine ehk tööstuse
jõuline eelisarendamine ja kolhoseerimine ehk põllumajanduse sundkollektiviseerimine,
lisaks plaanimajandusele tuginev käsumajadus. Käsumajandusega kaasnes massiline
võõrtööliste sissevool
annaabi.ee 
