hüvitistest. Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused Samakasulikkuskõver- kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. o On negatiivse tõusuga ehk langevad o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida) Eelarvejoon-Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. GRAAFIK
ordinaalne kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga võimalik järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuse alusel. Kasulikkusfunktsioon seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkusindeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüvise tarbimise kogusest. Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised näiteks komplektikus hüviste kogused on tasakaalustatud, kopmlektidele, mis sisaldavad sama arvu hüviseid, kuid ühte hüvist on liiga palju ja teist liiga vähe. Asendamise piirmäär näitab kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimene hüvis suureneb ühe ühiku võrra, et säilitaks sama kasulikkustase.
hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus;
kriteeriumi alusel – selleks on kasulikkus. Hüvise kasulikkus (u - utility) on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused. Tarbimisruum on täis erisuguse kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osa komplekte küll erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Tarbija võib valida suvalise punkti samal kasulikkuskõveral, ilma et ta kasulikkus muutuks. Seega on võimalik hüviseid üksteisega asendada mingis vahekorras kasulikkust mõõtmata. Samakasulikkuskõverad 1) on negatiivse tõusuga ehk langevad
hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus;
hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus;
tarbitavast hüvisest saadava piirkasulikkuse täpset väärtust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbija oskab tarbimiskombinatsioonid panna eelistusjärjekorda. Teisisõnu suudab ta kõik kombinatsioonid jagada kolme gruppi: eelistatud, vähem eelistatud ja ükskõikne. Tarbimisruum on täis erineva kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osad komplektid küll erineva koossisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti majapidamised eelistavad näiteks komplekti, kus on hüviste kogused tasakaalustatud, komplektile, mis sisaldab küll sama tükiarvu hüviseid, kuid ühte hüvist on liiga palju ja teist liiga vähe.
samaväärsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks. Samakasulikkuskõverad osa komplekte on erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega (mida kaugemal 0-punktist, seda kasulikum). Asendamise piirmäär (MRS) näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkustase. Asendamise piirmäär samakasulikkuskõvera mingis punktis on võrdne selle kõvera puutuja tõusuga selles punktis. MRS on võrdne negatiivse piirkasulikkuste suhtega
annaabi.ee 
